Vääna mõisa mainiti esmakordselt 1325. aastal, mil Taani kuningas läänistas selle vendadele De Bremedele. Mõis märgiti üles nimega Feyena ja De Bremede käes oli see aastani 1462. Edasi olid mõisa valdajateks paljud kuulsad perekonnad – Tiesenhausenid, Taubed, Dückerid ja lõpuks Stackelbergid, kes aastal 1784 alustasid mõisa praeguse peahoone ehitamist.

Kliki pildidl, et näha suuremalt!

Hilisbarokne Vääna mõis valmis 1797. aastal ja sellest sai üks uhkemaid ajastu ehitusnäiteid. Mõisa ümber rajati ka park. 19. sajandi keskel muudeti mõisaparki jäänud keskaegse vasalllinnuse varemed romantiliseks varemetepargiks.

Mõisa omanikering paistis silma eesrindlike, sügava kultuuri- ja kunstihuviga mõisnike poolest. Vääna kunstikogule pani 1774. aastal aluse Friedrich Peter von Dücker, hiljem täiendas seda arhitekti ja kunstnikuna Euroopas tuntud Otto Magnus von Stackelberg. Vääna kunstikogu oli üks silmapaistvamaid Baltimaades. Seal oli Tiziani, Raffaeli ja Holbeini maale, graafikat, münte, skulptuure ja arheoloogilistel kaevamistelt leitud esemeid. Baltlaste ümberasumisel 1939. aastal sattus kunstikogu Poola, osa sellest on praegu Poznani Rahvusmuuseumis.

Kliki pildil, et näha suuremalt!

19. sajandi teisel poolel oli Vääna mõis üks paremini sisseseatud majapidamisega mõisu üle Eesti. Venemaa Põllumajandusministeerium omistas selle eest Ernst von Stackelbergile koguni Valujevi medali. Sel ajal olid mõisa juures aidad, küünid, tööliste maja, rehi, tisleri töötuba, masinaküün, kanala, tallid, sepikoda, jahuait, triiphoone. Mõisal oli ka veski, puu- ja juurviljaaiad, kasvatati friisi tõugu piimakarja. Järelklassitsistlikus stiilis kasvuhoone varemeid võivad huvilised uudistada tänagi. Arhitekt F. Modi projekti järgi ehitati 1880ndatel viinavabrik ja karjalaut, mis oli varustatud ajastu moodsaima sisseseadega.

Alates 1920ndate aastate algusest, kui mõis likvideeriti, töötab mõisahoones Vääna Lasteaed-algkool.