Harju Maavalitsuse tauditõrjekomisjon juhib inimeste tähelepanu suvisele sigade Aafrika katku levimise suuremale ohule ning jagab juhiseid taudi laiema leviku võimaluste vähendamiseks.

Eelneva aasta kogemus on näidanud, et suvekuudel on sigade Aafrika katku (SAK) levik kõige suurem. Seakatku positiivsed leiud kütitud ja hukkunud metssigadelt võetud proovidest näitavad, et viiruse kontsentratsioon Eesti looduses on endiselt kõrge. Seega on suur ka oht, et taud jõuab metsast farmi. Kui eelmisel aastal Harjumaal seakatku ei tuvastatud, siis selle aasta alguses diagnoositi esimene taudi juhtum ka selles piirkonnas. Viirusesse nakatunud metssigu ja nende korjuseid on tänaseks leitud Harjumaal Kose ja Anija vallas kokku seitse. Rannikult avastatud metsseakorjused on siiani andnud laboris siiski negatiivseid tulemusi.

 

Nakkuse leviku vastu hügieeniga

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ainult kodu- ja metssigadele; ka lemmikloomana peetavaid minisigu tuleks hoida kodus ja neid mitte välja lasta. Teised loomaliigid ja inimesed seakatku ei haigestu, kuid nad võivad olla haiguse edasikandjaks, puutudes kokku haigestunud looma või selle korjuse ja eritistega. Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud sigu, nende sisikonda, nahka kui ka nende eritistega kokku puutunud materjali. Vähimagi kokkupuutekahtluse korral nakatunud sea korjuse või väljaheidetega tuleb oma riided pesta ja puhastada. Vähemalt järgneva 48 tunni jooksul tuleb seakasvatustest eemale hoida.

Farmides võivad loomad taudi nakatuda otsesel kokkupuutel haige (mets)sea või inimesega, kes nakkust kannab. Kõige suuremaks ohuks ongi saastunud riided või jalanõud, millega võib nakkus sattuda farmi. Taudi leviku vältimiseks peavad seakasvatuste töötajad täitma sealseid bioohutusmeetmeid – pesema end saunas ja duši all ning vahetama riideid.

Haigus võib farmi sattuda ka transpordivahendite, loomade sööda ja allapanuga. Seetõttu tuleb samamoodi desinfitseerida seakasvatuses liikuv transport ja jälgida, mida kasutatakse loomade söödaks ning allapanuks. Farmid peavad olema tarastatud, väravad-hooned suletud, et oleks välistatud kodu- ja metsloomade ning võõraste inimeste juurdepääs farmi territooriumile.

 

Anna leiust teada

Tähelepanelikud peaksid olema kõik, kes metsas käivad, teiste seas maa- ja metsaomanikud ning nii riigi- kui ka erametsades töötavad metsatöölised. Surnud metsseale sattudes tuleb meeles pidada, et korjust ei tohi puutuda ja leiust tuleb teatada Harjumaa Veterinaarkeskusesse. Mida täpsemalt saate sea asukoha määratleda, seda kiiremini on see võimalik ka eemaldada. Nakatunud metssigade korjused matavad või toimetavad konteinerisse jahimehed, kellega Veterinaar- ja Toiduamet on sõlminud vastavad lepingud.

Lisainfo veebilehel www.seakatk.ee.

SAK püsib külmutatud lihas aastaid, soolatud lihas kuni 1 aasta, suitsutatud lihas 6 kuud ning see hävib alles 70 kraadi juures. Praegu tegutseb Harjumaal viis suuremat seapidajat – kaks neist Kuusalu vallas, kaks Kose vallas ja üks Kiili vallas.