Alates märtsist 2016 kehtib uus jäätmehoolduse eeskiri, mis tõi peamise muutuse kortermajade elanikele biojäätmete kogumise osas. Alates  1. detsembrist 2016 hakkab kehtima uus korraldatud jäätmeveo periood ning siis hakatakse kontrollima ka uues eeskirjas kehtestatud biojäätme kogumise nõuet.

Senine jäätmehoolduseeskiri oli aastast 2005 ning kuigi seda oli 2011. aastal täiendatud, oli see tänaseks ajale jalgu jäänud ning vajas uuendamist. Selle tingis ka riiklikult kehtestatud jäätmeseadus, mille nõuded on vahepeal muutunud ning millega kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri oli vaja kooskõlla viia.

Peamised muudatused sorteerimisel

Riiklikult kehtestatud jäätmeseaduses on sätestatud sihtarvud, kui suur osa olmejäätmetest tuleb mingiks aastaks ringlusesse suunata. Selle korraldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel. „Võimalikult palju tuleb jäätmeid sorteerida ja läbi sorteerimise uuesti kasutusele võtta," selgitas Harku vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Lembe Reiman. Nende riiklikult ette antud sihtarvude täitmiseks oligi vaja senist jäätmehoolduseeskirja muuta.

Kõige suurem kaasnenud muudatus on see, et kortermajad peavad oma prügi senisest enam sorteerima. „Kui vanapaberit pidid varem eraldi koguma viie ja enama korteriga elamud ning mitteelamute puhul alates juhtudest, kui tekkis vähemalt 50 kilo vanapaberit nädalas, siis uue määruse puhul jäi kortermajadele vanapaberi kogumise nõue samaks, ent mitteelamute puhul tuleb seda hakata eraldi koguma juba alates 20 kilost nädalas," tõi Reiman välja olulise muudatuse.
Teine tähtis muudatus puudutab aga kortermajade elanikke, kus on 10 või enam korterit – nemad peavad nüüdsest hakkama eraldi koguma ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmeid. Senini pidi biolagunevaid jäätmeid eraldi koguma kortermajades, kus on 20 ja enam korterit. „Kahe aasta pärast peavad aga ka need elamud, kus on vähemalt viis korterit, biolagunevaid jäätmeid muust prügist eraldi koguma," viitas keskkonnaspetsialist jäätmeseadusest tingitud eesootavale muudatusele.
Samuti täpsustati uues eeskirjas segaolmejäätmete kogumismahuti miinimumsuurused ja ühismahuti kasutamise nõuded, mis varem olid reguleerimata.

Kuidas biojäätmeid koguda?

Biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda eraldi biojäätmete konteinerisse, mis tuleb kortermajal endal hankida. Seda on võimalik nii rentida jäätmetevedaja käest kui ka osta. Viimasel juhul jäävad konteinerite hinnad vahemikku 40−60 eurot, mis jagatakse ära kõigi korterite vahel.  „Biojäätmeid tekib majapidamises väga palju – nendeks on näiteks kartuli- ja banaanikoored, teepakid, vanad lilled, erinevad toiduülejäägid," nimetas Reiman. Praegu kehtivas lepingus jäätmevedajaga on biojäätmete vedamine tasuta, nagu ka vanapaberi konteineri tühjendamine. „See tähendab seda, et biojäätmete eraldi kogumine vähendab inimese jaoks jäätmekäitluskulusid, sest ühe kõige enam tekkiva prügiliigi – biojäätmete – vedamine on tasuta. Biojäätmete eraldi kogumine jätab aga olmejäätmete konteinerisse selle arvelt enam vaba ruumi ning seda ei pea siis enam nii sageli tühjendama," selgitas keskkonnaspetsialist, kuidas prügikonteineri rentimine või ostmine on korterelamu jaoks ainuke täiendav kulutus.

Biolagunevate jäätmete sorteerimise ja kogumise kohta saab lisainfot Harku valla kodulehelt www.harku.ee/jaatmemajandus, kus saab tutvuda ka uue Harku valla jäätmehoolduseeskirjaga, samuti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/et/jaatmed ja Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee/teenused/jaatmed-2/.
Jäätmete sorteerimise kohta on olemas infovoldikud, mis on saadaval Harku vallamajas (Kallaste tn 12, Tabasalu).
Uue jõustunud jäätmehoolduseeskirja kohta lisainfot saab küsida keskkonnaspetsialist Lembe Reimanilt telefonil 606 8823 või e-postiaadressilt Lembe.Reiman@harku.ee.