Uudised ja teated

« Tagasi

DigiMaa – kiire internet omavalitsuse abiga kõigile kättesaadavaks!

Internetiühendus on Eesti linnades pea sama loomulik nagu elekter. See on kättesaadav ja suhteliselt soodne – ettevõtlust ja e-riiki muud moodi enam ette ei kujutagi. Äärelinnades, rääkimata maapiirkondadest, on olukord sootuks erinev. Paljud elanikud saavad kiirest ja stabiilsest internetiühendusest vaid unistada ning agaramad teevad väljasõite wifi levipiirkondadesse, et elementaarseid äriasju ja suhtlemist korraldada. IT-taristu on Eestis alles arenemisjärgus ning on hea meel tõdeda, et riik ja kohalikud omavalitsused on hakanud nüüd panustama sellesse.

Harjumaa Omavalitsuste Liit alustas projektiga DigiMaa, millega on ühinenud kõik Harjumaa omavalitused ning Tallinna linnast Pirita ja Nõmme linnaosa. DigiMaa rajab valguskaabli võrgud sinna, kuhu sideettevõtjad neid ei ole veel rajanud ja kuhu neid lähiaastatel ei plaani rajada.

Selleks, et kaasaegne ühendus majja toodaks, peavad aga Harjumaa elanikud ise soovi avaldama. Soovide kogumiseks on loodud veebileht www.digimaa.ee. Sealt leiab ka kogu vajaliku info DigiMaa kohta.

 

Kuidas internet täna meieni jõuab?

Internet tuleb koju või kontorisse järgmiste ühenduste kaudu:

·         Mobiilivõrgu kaudu – teenust pakuvad Telia, Tele2 ja Elisa

·         Raadiolingi või muu õhuühenduse kaudu – teenust pakuvad mitmed väiksemad teenusepakkujad

·         Kaabeltelevisiooni võrgu kaudu (ainult korterelamud) – teenust pakuvad Starman, STV ja Telset

·         Telefoniliini ehk vaskkaabli kaudu – teenust pakub Telia

·         Lairibaühenduse ehk valguskaabli kaudu – valguskaablivõrku on peamiselt kortermajadesse ja ärihoonetesse siiani rajanud Telia ja mõned väiksemad teenusepakkujad.

 

Kõik need ühendused võimaldavad täna vähemalt minimaalsel tasemel internetiühenduse kiirust ja kvaliteeti. Sellest piisab, et lugeda internetist uudiseid, teha pangatoiminguid ning saata väiksema mahuga e-kirju. Kui soovitakse lisaks vaadata läbi selle ühenduse digitelevisiooni, kasutada piiramatu mahuga ja kiiret wifi-t, teha tööd või õppida internetis, suhelda sõpradega Skype kaudu, hoida oma fotosid ja videoid turvaliselt „pilves", ühendada valvekaameraid või kasutada muid kaasaegseid teenuseid, siis kõik ühendused ei tule sellega võrdselt toime.

Õhk või kaabel?

Õhu kaudu liikuvat internetti mõjutavad nii ilmastikutingimused kui teised samaaegsed interneti kasutajad ning samuti kaugus mobiilimastist. Loodusseadused ei lase õhu kaudu piiramatult internetti edastada ning seepärast antakse igale kasutajale piiratud ühendus – operaatorid kehtestavad kiiruse ja mahu piirangud. Õhu kaudu leviv internet ei ole stabiilne, ehk ei ole pidevalt olemas ja ühtlase kiirusega. Seetõttu ei saa selle kaudu näiteks kvaliteetselt televisiooni vaadata või videokonverentsi pidada.  Kuna tegemist on piiratud ja ebastabiilse ühendusega, siis kõik toimingud, mis nõuavad kiirust ja kvaliteeti, jäävad paraku õhuinternetiga tegemata.

Need, kellele tuleb koju või kontorisse Telia telefoniliin, ehk vaskkaabel, kasutavad interneti jaoks üldjuhul seda ühendust. Kuna tegemist on kaabliga, siis ühenduse kvaliteet ei sõltu ilmast ega teistest kasutajatest. Paraku kehtivad vaskkaablile füüsikaseadused, mis määravad ette kui kaugele ja kui palju saab selle kaudu infot saata. Need, kes asuvad telefonisõlmest kuni paari kilomeetri kaugusel, saavad kasutada internetti, kaugemal asuvad majad aga üldjuhul mitte. Selleks, et saada tänapäeva nõuetele vastavat interneti kiirust ja kvaliteeti, ei tohi kaugus telefonijaamast ületada paarisadat meetrit. Kuna füüsikaseadused ei lase enam vaskkaabli kaudu suuremaid internetikiiruseid pakkuda, on juba alustatud nende välja vahetamist valguskaablite vastu ning tulevikus lõpetatakse vaskkaablite kaudu internetiühenduste pakkumine.

Kaabeltelevisiooni võrgu, ehk koaksiaalkaabli kaudu saab täna pakkuda piisava kiiruse ja kvaliteediga internetiühendust. Internetiühenduse kiirus ja kvaliteet sõltub peamiselt sellest, kui hästi on teenusepakkuja oma võrku kaasajastanud ning milliseid seadmeid ta võrgus kasutab. Kuigi kaabeltelevisioonivõrk rahuldab tänapäevaseid vajadusi, on mitmed kaabel-TV firmad teatanud, et nad alustavad üleminekut valguskaablitele ning tulevikus nad lõpetavad teenuse pakkumise koaksiaalkaablite kaudu. Siiski seni, kuni kaabel-TV võrk on majas olemas, piisab üldjuhul tavatarbijale sellest ühendusest.

Lairibaühenduse ehk valguskaabli kaudu saab kasutada kõiki teenuseid nii täna kui mitmekümne aasta pärast. Tegemist on tulevikukindla ühendusega. Valguskaablis edastatakse infot laseritega valguskiirusel. Valguskaablil võivad internetiühenduse kiirused olla praktiliselt piiramatud, näiteks ühe valguskaabli kiu peal on testitud kiiruseid kuni 65 Tbit/s – see on rohkem kui kogu internetiliiklus täna maailmas kokku. Täna reaalselt keegi nii suuri kiiruseid ei vaja ning seepärast pakutakse Eestis valguskaabli kaudu internetikiiruseid kuni 1 Gbit/s.

Valguskaabel on tulevikus ainus majade ühendamise tehnoloogia. See on infoühiskonna vundament, kõik töötab tulevikus ainult tänu sellele. Ka näiteks mobiilitehnoloogia 5 generatsioon - 5G, mis hakkab võimaldama tulevikus suuri kiiruseid, ei saa toimida ilma valguskaablita. Kuna suured kiirused levivad õhus vaid väga kõrgetel sagedustel ja väga väikseid vahemaid, saab see inimesteni jõuda ainult siis, kui  valguskaabliga ühendatud tugijaamad on nii inimeste kodudes igas toas kui ka õues igas tänavavalgustuspostis.

 

DigiMaa ühendab majad valguskaabliga

DigiMaa võrku hakatakse rajama pidades silmas nii tänaseid kui ka tuleviku vajadusi.

DigiMaa võrk valmib tervikult alles mõne aasta pärast ning see peab rahuldama kõiki vajadusi ka aastakümnete pärast. Sellepärast on valitud tehnoloogiaks valguskaabel.

Kõik majad, kuhu hakkab jõudma DigiMaa valguskaabel, saavad olla kindlad, et nendeni jõuavad alati kõik vajalikud teenused.  Kuna aina rohkem ja laiemal skaalal teenuseid liigub internetti siis mõne aja pärast tunneb igaüks, millist kasu valguskaabli ühendus talle toob. Tänu kaasaegse ühenduse olemasolule tõuseb kindlasti ka kinnisvara väärtus.

DigiMaa rajab ise vaid valguskaabli võrgud, interneti teenust ise pakkuma ei hakata. Tulevikus jääb DigiMaa rajatud võrkude omanikuks ning neid hakatakse rentima teenusepakkujatele, nagu nt Telia, Starman, STV, Telset, jne. Seega saab inimene ise teenusepakkuja valida, mis olukorras, kus võrgu on rajanud mõni ise internetti pakkuv ettevõte, ei ole võimalik.

Digimaa pakub majapidamistele ka märksa odavamat liitumist. Kui linnades ei ole liitumistasud tavaliselt suured, siis hajasustuses võidakse kaabli vedamise eest küsida tuhandeid eurosid. DigiMaa liitumishind saab olema aga mõnisada eurot.

 

Anna oma soovist teada!

Kes soovib enda majapidamist või ettevõtet ühendada DigiMaa võrguga, peab juba praegu, kui võrku pole rajamagi hakatud, teada andma. DigiMaa võrku ei ehitata kõikidesse majadesse vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse. Oma soovist teada andmiseks peab minema lehele www. digimaa.ee ja seal  sooviavalduse lehel märkima aadressi, kuhu ühendust soovitakse.

Olav Harjo

DigiMaa projektijuht