« Tagasi

Piirkonnapolitseinik annab nõu, kuidas vältida kelmuste ohvriks langemist

Aeg-ajalt tuleb Harku vallas ette erinevaid kelmuse juhtumeid. Kuigi juhtumeid pole palju, ei tee paha veel korra meelde tuletada enamlevinud kelmuse viisid ning kuidas nendest hoiduda.

 

Pottide-pannide müüjad

Levinud skeemi järgi pakutakse inimestele erinevat kaupa, mida algselt antakse justkui tasuta, kuid hiljem nõutakse kauba eest raha, mis oma hinda kindlasti väärt ei ole. Sellistesse pealetükkivatesse müüjatesse tasub suhtuda suure ettevaatlikkusega.

Levinud kaubaks on erinevad potid ja pannid või muud köögitarbed, mille eest võidakse küsida lausa hiigelsummasid, mis ulatuvad tuhandetesse eurodesse. Nad kasutavad agressiivset müügitaktikat ja on pealetükkivad, kuid meeles tuleb pidada, et mingit kohustust asja osta ei ole. Mitteametlikult käest kätte ostes tuleb arvestada, et mitte ükski tarbijakaitse õigus sellele ostule ei kohaldu ning ei ole teada, mis kvaliteediga müüdav toode on. Üldjuhul pole selliselt müüdavad kaubad oma kõrget hinda väärt. Ostmine on vabatahtlik ja kui inimene selle raha vabatahtlikult kauba eest välja on käinud, ei ole hiljem paraku politseil suurt enam midagi teha.

 

Libaannetuste kogumine

Aeg-ajalt võib tänaval kohata annetuste küsijaid (eriti Tallinnas), kes oma sõnul koguvad toetusi erinevate organisatsioonide heaks. Enne annetuse tegemist tuleks alati veenduda, mille või kelle jaoks annetust tegelikult kogutakse ja kas küsija eesmärgid on siirad. Paraku leidub ka neid, kel pole mingit seost nimetatud organisatsiooniga ning kes võtavad raha hoopis omakasu eesmärgil endale. Teie tehtud heategu jääb märkamata ja raha abivajajani kahjuks ei jõua.

Kerjamine iseenesest keelatud pole ning ka küsijale raha andmine on inimese vaba valik. Politsei saab sekkuda vaid siis, kui selliste inimeste tegevus muutub agressiivseks ja häirib. Siis tuleks helistada hädaabinumbril 112 ning politsei saab segaja avaliku korra rikkumise eest vastutusele võtta. Kui aga politsei kutsuda, peab avaldaja olema valmis ka tunnistusi andma, et häiriv tegevus saaks tõendatud

 

Arvutikelmused

Kõiki arvutikelmuse eriliike ei ole võimalik kirjeldada, tähtis on teada, et arvutikelmus eeldab arvutisüsteemi eksitusse viimist ehk arvutisüsteemile jääb läbi identifitseerimisemulje, et tegemist on õige konto omanikuga (nt kolmanda isiku poolt võõra ID kaardiga logimine/allkirjastamine kelmuse eesmärgil).

Enne kui hakkad kas reaal- või virtuaalkeskkonnas rahalist tehingut sooritama, otsi interneti otsingumootoreid (nt Google, Neti) kasutades tehingu teise osapoole kohta infot. Tihti võib sealt leida varem petta saanud inimeste kommentaare ja vihjeid. Kui leidub viiteid, et tehingu teise poolega on varem olnud probleeme, peata tehing ning teavita isiku tegevusest politseid ja portaali haldajat.

 

Libakõned

Aastast aastasse langevad kümned Eesti elanikud telefonikelmide ohvriks. Ehkki suurem osa eestimaalasi on üpris hästi kursis sellega, mis on libakõned ja kuidas käituda, õnnestub kuritegijatel vahel siiski leida mõni inimene, kellelt välja petta suuri rahasummasid. Kannatanute puhul on tegemist põhiliselt eakamate inimestega. Selline kelmuseskeem pole uus ning kurjategijad üritavad ohvreid leida erinevates Eestimaa paikades.

Tavaliselt tuleb libakõne lauatelefonile Leedu +370 suunakoodiga numbrilt. Helistajaks võib olla nii mees kui naine ning kelmid räägivad venekeeles. Kelmid kasutavad oma ohvritelt raha väljapetmiseks mitmeid stsenaariume.

Helistaja võib esitleda end näiteks politseinikuna, sealhulgas ka Läti politseinikuna, aga ka uurija, advokaadi, juristi või meditsiinitöötajana. Nad räägivad, et keegi teie lähedastest, sõpradest või tuttavatest on põhjustanud liiklusõnnetuse või muu õnnetusjuhtumi, sooritanud kuriteo või vajab abi.

Pidage meeles, et kelmid ei tea teie sugulaste nimesid või kas teil on lapsi või lapselapsi. Nad helistavad lauatelefoni numbrile, mis on reeglina pärit telefoniraamatust või avalikust andmebaasist. Mõnikord esitlevad kelmidest helistajad end kõne saanud inimese sugulase või lapsena, selgitades, et hääl või kõnemaneer on muutnud, sest ta on saanud näotrauma. Raha nõutakse tavaliselt selleks, et mitte alustada kriminaalasja, kompenseerida kahju väidetavale kannatanule või ravikuludeks.

Kõige olulisem on sellises olukorras säilitada rahu. Närveerivat inimest on kergem veenda, et tõesti on toiminud midagi tõsist. Tavaliselt kiirustavad kelmid tagant, et kõne saanud inimesel poleks aega rahulikult järele mõelda, oma lähedasele helistada ja infot kontrollida. Kui te saate taolise kõne ja vestlus tundub teile kahtlane, siis tehke paus, öelge helistajale, et ta helistaks teile hiljem või küsige tema numbrit ja lubage tagasi helistada. Tavaliselt loobuvad kelmid siis edasisest suhtlemisest.

Üheks heaks näiteks on pensionärist proua, kes sai kõne end proua tütrena esitlenud kelmilt. Pensionär küsis „tütrelt", mitu last tal on. Sellele isehakanud tütar vastata ei osanud ja katkestas kõne. Veel üks naisterahvas, kellele tundus saadud kõne kahtlane, lubas küll raha maksta ja leppis ka kohtumise kokku, kuid helistas kohe numbrile 112. Kohale saabunud politseinikud võtsid raha järele saabunud kelmid kinni.

Kannatanud on enamjaolt eakad inimesed, kõige vanemad ohvrid on olnud üle 80 aasta vanad. Kurjategijad võivad raha ja väärtuslikke esemeid välja petta üksi kodus olevatelt lastelt. Nii näiteks õnnestus kelmidel siseneda eramajja, kui lauatelefonile saanud kõnele vastasid üksi kodus olnud lapsed. Kelm rääkis lastele, et nende ema on haiglas ja ravikuludeks on vaja raha või muud väärtuslikku. Lapsed ütlesid kelmile oma aadressi ja tegid ukse lahti. Kurjategija viis minema raha, juveele ja tehnikat.

Lastega tuleks kokku leppida, et täiskasvanute äraolekul ei tohi vestelda võõraste inimestega või võõraid inimesi koju sisse lasta, mis iganes jutte nad ka ei räägiks. Kindlasti tuleks lastele õpetada, et ohu korral peab helistama numbrile 112.

Kui teil on eakad sugulased, eriti juhul, kui nad elavad eraldi või viibivad suurema osa päevast üksi kodus, rääkige nendega nendest kelmuste skeemidest, veenduge, et nad on sellega kursis ning teavad, kuidas sellises situatsioonis käituda – keelduda maksmisest ja katkestada kõne. Kui te saate libakõne, palume võimalusel fikseerida number, millelt helistati, ja anda kõnest teada numbrile 112.

 

Taskuvargused ühistranspordis, turgudel, kaubanduskeskustes

•    Kaasas olevad käekotid, spordikotid, seljakotid hoidke silma all, mitte selja taga.

•   Väärtuslikumad asjad (rahakott, telefon, võtmed) paigutage pigem kindlalt suletavatesse taskutesse (nt põuetaskusse).

•   Kottide lukud-trukid olgu alati kinni!

•   Võimalusel jaotage väärtuslikumad asjad erinevatesse taskutesse-sahtlitesse. Näiteks kaasas olev sularaha ühte ja pangakaart teise. Kui varastatakse kott, jääb põuetaskus olev raha alles ja inimene ei jää igapäevatoimingutel päris hätta.

Piirkonnapolitseinik René Uustalu