« Tagasi

Kas internet jõuab ka küladesse?

Oktoobri lõpus teatas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, et omavalitsuste poolt lairibaühenduse soovijate kaardistamine maakondades on äratanud investeerimishuvi ka suurfirmades, mistõttu otsustas ta valitsuse plaani muuta.

Kui varem oli valitsus lubanud kaheks järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot toetust nn viimase miili väljaehitamiseks sellistele maakonnaülestele omavalitsuste projektidele nagu DigiMaa, siis nüüd plaanitakse see toetusraha anda ühele suurettevõttele. Järgmise aasta esimeses pooles kuulutatakse välja vastavasisuline riigihange.

Riik ei toeta lairibavõrgu rajamist tiheasustusse

Minister Palo on öelnud, et riik hakkab toetama ainult „valgetel aladel" lairibavõrgu ehitust.

„Valge ala" tähistab piirkonda, kus täna puudub vähemalt 30 Mbit/s internetiühendus ning kuhu sideettevõtjal puudub plaan see kolme aasta jooksul ka rajada. DigiMaa projekti eestvedaja Olav Harjo sõnul jääb seega riigi poolt toetatud ühendusest ilma suur osa majapidamisi ja ettevõtteid, kes on DigiMaale oma sooviavalduse saatnud, kuna nad ei asu „valgetel aladel".

Minister Palo sõnul soovib ta, et ükski esitatud avaldus ei läheks kaduma, täpsustades sealjuures, et DigiMaa sooviavalduste edastamise ja kasutamise üle otsustab Harjumaa Omavalitsuste Liit, kellele DigiMaa projekt novembri lõpus üle anti. Edasised otsused tehakse järgmisel aastal pärast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) edasiste plaanide selgumist.

„MKMi korraldatav avalik konkurss keskendub ainult nn lairiba valgete aladele. Seega sooviavaldusi, mis tulevad aladelt, kus juba on selline võrk või plaanitakse seda ehitada, avaliku konkursi käigus ei arvestata," lisas Palo. Küsimusele, kui suur osa soovijatest jääb pärast projekti elluviimist ikkagi internetita või piisava kiirusega internetita, vastas Palo, et eeldatavasti saavad „valgetel aladel" kiire internetiühenduse kõik majapidamised, kus tarbitakse aasta ringi elektrit.

Kas 20 miljonist piisab?

2018. ja 2019. aastaks on valitsus „viimase miili" rajamiseks kokku eraldanud 20 miljonit eurot. „Viimane miil" on kokkuleppeline väljend, millega tähistatakse kiire interneti jõudmist lõpptarbijani. DigiMaa majandusmudel nägi Olav Harjo sõnul ette, et valguskaablivõrk ehitatakse korraga nii tiheasustusse, kus võrgu rajamine on ühe maja kohta odav, kui ka hajaasustusse, kus võrgu rajamine on kallis. Selliselt oleks tiheasustuse majad katnud osaliselt hajaasustuse majadesse võrkude rajamise kulud. Tänu sellele oleks DigiMaa võrgu keskmine ehitushind ühe maja kohta tulnud piisavalt madal, et 35%-lise riigitoetusega terve võrk valmis ehitada. Arvestuste kohaselt oleks DigiMaa võrgu rajamiseks Harjumaal vaja olnud ligi 10 miljonit eurot riigi toetust.

Minister Palo märgib, et MKMi uus mudel hoiab maksumaksja raha kokku. „Kui esialgu oli plaan 20 miljoni euroga katta kolm-neli maakonda, siis nüüd on eeldatavasti võimalik sama rahaga katta pea kogu Eesti „valged alad" kiire internetiga. Ja seda kuni viie aastaga. Kohalike omavalitsuste toetamise mudel aga nägi ette riigipoolset investeeringut suurusjärgus 70 miljonit (täna on sellest olemas vaid 20 mln), millele lisandunuks 100 miljoni euro ulatuses omavalitsuste enda raha," täpsustas Palo.

Majanduslikult tasuvamates piirkondades teeb investeeringuid erasektor. Palo märkis, et erasektor (nt Telia ja Elektrilevi) on neile teatanud suurematest investeeringutest lairibasse, mistõttu jääb riigi investeering oluliselt väiksemaks.

Mis saab edasi?

Minister Urve Palo on lubanud, et järgmise aasta esimeses pooles kuulutatakse välja riigihange, mille eesmärk on leida üks üleriigiline ettevõte, kes soovib 20 miljoni euro riigi toetuse eest hakata „valgetes piirkondades" lairibavõrku rajama. Enne seda aga uuritakse operaatoritelt, kuhu nad järgmise kolme aasta jooksul on omal jõul investeerimas ja alles siis korraldatakse avalik konkurss neile piirkondadele, kuhu erasektor ise ei lähe.