Veebruari alguses täitus 100 päeva ametis sügisel Harku vallavolikogu esimeheks valitud Kalle Pallingul, kes räägib möödunud 100 päevast ja tulevikumõtetest nüüd lähemalt.

 

100 päeva Harku vallavolikogu esimehena on täis. Kuidas oled oma rolli sisse elanud?

Ma tunnen end oma rollis hästi. Tõsi, palju on veel avastada ja selgeks saada, aga arvan, et esimesed eesmärgid – volikogu töörütmi sisse elada ja valla allasutuste tegemiste ning vajadustega tuttavaks saada – on täidetud.

 

Millised muljed ja mõtted said valla allasutustelt neid külastades?

Mulje oli väga hea! Valla allasutustes – lasteaedadest ja koolidest muusikakooli ning kultuuriaidani – on töötamas ülimalt positiivsed inimesed, mis juba ise ütleb kõik. Järelikult on tehtud allasutuste rahastamisel, nende tegevuse planeerimisel, aga ka nende füüsilise keskkonna loomisel ja haldamisel väga head tööd. Nendelt samadelt särasilmsetelt inimestelt, keda ma seal kohtasin, sain ise ka meeletus koguses positiivset energiat. Eks igal asutusel ole omad mured ja rõõmud, ent paljud neist on ka ühised. Mured on pigem seotud tendentsidega, mida peaksime täna märkama, et tulevikus oleks lihtsam. Just lasteaedade puhul puudutab see erinevaid erivajadusi. Tõenäoliselt peab vald sellele küsimusele mõnevõrra rohkem tähelepanu pöörama lähiaastatel, et juurde leida ja piisavalt motiveerida neid spetsialiste, kes neid lapsi aitaksid. Siin tekkis idee, et vallas võiks olla oma kompetentsikeskus, kus oleksid olemas kõik need spetsialistid, kes lapsi neile vajalikul moel abistavad ja kust nad käiksid lasteaedades, aga ka koolides oma tööd ja toiminguid tegemas. Haridusasutuste tugikeskuses võiks toimuda kohapeal vastuvõtt ning seal tegutseks ka näiteks tasandusrühm lasteaedadele ning väiksemad klassid koolidele.

 

Kuidas on volikogu tööle hakanud?

Ma arvan, et üsna hästi, aga eks on ka neid, kes alles elavad sisse. Töö komisjonides on hea ja põhjalik. Mulle tundub, et need inimesed, kelle valisime komisjone juhtima, teevad seda täie tõsiduse ja suure pühendumisega. Minu soov on algusest peale olnud, et komisjonid teevad oma töö ära korralisel koosolekul või kui sellest jääb väheks, siis jätkavad arutelusid erakorralisel koosolekul ja jõuavad kokkuleppele, nii et volikogu koosolekul ei pea hakkama enam komisjoni pädevusse jäävaid punkte avama ja ebakompetentseid küsimusi küsima. Iga komisjoni töövaldkond on ju erinev ning iga volikogu liige ei peagi detailsuseni tundma näiteks kõiki planeeringutega seotud küsimusi. Igal poliitilisel jõul on komisjonides oma esindaja ning kui oma fraktsioonides on teemad läbi arutatud, võiks töö toimida päris hästi.

Komisjonidesse kaasati seekord ka inimesi väljaspoolt volikogu – minu nägemuse kohaselt on komisjonide töö avatud protsess. Komisjonid on küll selle esimehe moodustada, ent minu meelest ei peaks nende koosseisud olema lukus aegade lõpuni. Kiirematel perioodidel võivad mõned komisjoniliikmed tööst kõrvale jääda, nende asemele võib aga tuua eksperte väljaspoolt, kes näevad kõike värske pilguga. Heaks näiteks on siin vallas elavate Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi põhjalikud mõtteavaldused ja soovitused majanduskomisjonis või ka Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Meelis Mündi täiendused planeerimis- ja keskkonnakomisjonile. Lõpuks ei ole oluline ka, et kaasatavad oleksid komisjoni liikmed, vaid vallas elavate inimeste kompetentsi võiks valla kasuks kasutada ka neid mitteametlikult komisjonide töösse kaasates.

 

Millised on olnud volikogu need senised otsused , mis mõjutavad Harku valla eluolu ja kogukonda praegu kõige enam?

Aasta lõpus tuli kahel volikogu istungil teha erakordseid otsuseid. Üks puudutas haridusvaldkonna töötajate palgatõusu selle aasta 1. jaanuarist. Nimelt tõusis haridustöötajate palk aasta alguses keskeltläbi neljandiku võrra, mis tähendab valla eelarves ligi miljon eurot lisaraha haridustöötajate töötasudele. See oli otsus, mis tuli teha meie õpetajaskonna hoidmiseks veel enne vallaeelarve lõplikku kinnitamist. Edasi on aga oluline haridustöötajate palkasid poole aasta kaupa monitoorida, sest palgaralli Tallinnas ja selle lähipiirkonnas käib täie hooga. Kui tahame oma häid inimesi hoida, siis tuleb meil seda rallit lihtsalt kaasa sõita.

Teine põhimõtteline otsus oli lasteaia kohatasu muutus. Tõsi, see otsus jäi hilja peale, aga valimiste järel ei olnud seda võimalik palju varem ka teha – muutus tuli ette valmistada ning varasematele istungitele eelnõu ei jõudnud. Ehkki tehti kriitikat selles osas, et enne lõplikku otsust kirjutati muutustest juba kuu aega varem vallalehes, siis tegelikult oli eelnõu ette valmistamisel, ja põhimõttelised kokkulepped saavutatud. Arvestades uue korra puhul kohatasu omaosaluse suuruse sõltuvust vanemate registreeritud elukohast, oli vaja inimestele plaanitavatest muutustest teada anda. Lisaks tegid inimesed veel aasta lõpus nädalavahetusel pingutusi selle nimel, et info jõuaks kõigini, keda see puudutada võib. Kokkuvõttes hindan ma selle valdkonna kommunikatsiooni hindele 4.

Seega, vaatamata kiirustamisele ja vahest vähesemale kommunikatsioonile viimase teema puhul näitab selline tormiline algus minu meelest, et volikogu on hästi tööle saadud.

 

Miks oli vaja lasteaia kohatasu omaosaluse suurus siduda vanemate registreeritud elukohaga?

Kohatasu omaosaluse määra sidumine sissekirjutusega on igati loogiline – kui me ei taha kehtestada kinnisvaramaksu, mida mina isiklikult ei toeta, siis on valla ainuke sissetulekuallikas üksikisiku tulumaks. Oma sissetulekute suurendamiseks peame pingutama selle nimel, et elanike arvu suurendada vähemalt nende inimeste võrra, kes siin ise füüsiliselt elavad, aga ei oma siin sissekirjutust.

 

Kuidas on lood vabakonna suurema kaasamisega?

Selle kohta on praegu raske hinnangut anda. Viimasel vabakonna kohtumisel jäi pall kuskile keskpõrandale. Meil jäi kokkulepe, et vabakond ise püüab sõnastada, mis on nende konkreetne huvi, järgmist koosolekut aga ei ole veel olnud, et saada sisendit, kuidas edasi minna. Igal juhul kutsun üles vabakonda sõnastama meie koostööpunkte, sest juba järgmisel volikogu koosolekul on plaanis avada valla arengukava täiendamiseks. Minu isiklik soov on, et hiljemalt augustis toimuvaks Tabasalu Päevaks võiks olla arengukava uuendamise protsess ka lõpetatud. Aasta sellisteks aruteludeks tundub liiga pikk aeg – kui vastvalitud volikogu võtab arengukava arutamiseks aasta, siis elluviimiseks jääb vaid kaks eelarveaastat. Seega prooviks seda protsessi teha kiiremini, et värsked mõtted saaksid arengukavast lähiajal eelarvesse või pikaajalisse eelarvestrateegiasse.

 

Millistest eesmärkidest võiks vald oma lähimate aastate tegevuses lähtuda?

Minu üks eesmärke on kindlasti vallaelanike arvu suurendamine erinevate meetmetega. Üks neist on elupaikade juurde rajamine. Harku vald on juba varem üsna täpselt oma üldplaneeringuga ära näidanud need piirkonnad, kus on võimalik arendada uusi elamupiirkondi ja kus seda toetab ka infrastruktuur – vesi, kanal, teedevõrk. Siin võiks vald ise võtta initsiatiivi, kutsudes arendajad siinseid arendusvõimalusi arutama ja kasutama, aga ka ise planeerida ajaliselt seda toetava sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamine. Nii saavad aga kinnisvara arendajad võime müüa maja koos tulevikuperspektiiviga lasteaia- ja koolikohale. See kõik on kvaliteedi küsimus ja ma leian, et selle poole peaks Harku vald püüdlema – ollagi parim elukeskkond Tallinna ümbruses. Just niimoodi võiksime saada juurde inimesi ja seeläbi võimekust.

 

Paljud vallaelanikud leiavad, et elanikke on siin juba piisavalt ning rohkem võiks säilitada olemasolevat looduskeskkonda. Uute elamupiirkondade rajamine ei sobi selle seisukohaga hästi.

Harku vallal on unikaalne looduskeskkond – meri, mets, rabad – see on väga äge kooslus. Meeldib või ei meeldi, aga eelnevad otsustajad on saanud väga hästi hakkama ka mõistuspärase planeerimisega, nii et iga maatükk ei saa täis ehitatud. Emotsioone ja arvamusi ei ole keelatud kellelgi avaldada; nende kõrvale tuleb panna aga faktid. Kui aktsepteerime seda, et meil elukeskkonna kvaliteet langeb, kui sissetulekuid on vähem, siis on seegi variant. Siin ringi käies on silma jäänud aga rohkem meelsus, et inimesi võiks rohkem olla  ja võib-olla on mõistlikum mõelda, kuidas saaks vald nendesse piirkondadesse, kus vee, kanali ja teedevõrgustik juba on, motiveerida rohkem inimesi elama tulema. Kui detailplaneering on kehtestatud ning taristud piirkonda rajatud, aga viimased viis aastat ei ole midagi toimunud, siis võiks võtta valla tasandil initsiatiiv ja uurida, kuidas saaksime aidata, et sinna tuleks elamud – rajatud taristud tuleks optimaalselt ära kasutada. Ühel hetkel võiksime vallana olla kvaliteedimärgiks planeerimistegevuses ja kinnisvara arendajate reklaambrošüürides. Mina ostaksin kinnisvara sinna, kus omavalitsus on taganud, et mulle vajalik on olemas; selliselt planeerivaid omavalitsusi on aga Eestis vaid üksikuid.

Ka viimases volikogus tuli arutusele, et me ei peaks kordama Rae vallas tehtud viga. Seal on väga palju tööstusalasid, puuduvad aga inimesed, kes nendes tööstusparkides töötaksid. Töötajad tuuakse kohale Tallinnast, mõned suisa Paldiskist. Seepärast peaks olema tööstuse kõrval kohapeal ka elamisvõimalused töötajatele. Kui me räägime lihtsama töö tegijatest, siis tõenäoliselt sobiksid neile paremini korterelamud. Vald, nähes ette tööstusalasid, peaks ette nägema ka võimalused ja alad korterelamuteks, et arendada piirkonda kompleksselt. Nii jääb see raha, mis valla territooriumil makstakse palkade näol tööstusesse, tulumaksuna valda ja valla edasiseks arendamiseks.

 

Milliste meetmetega veel saaks siinset elukeskkonda paremaks teha?

Üheks selliseks meetmeks on just viimasel ajal kõlapinda leidnud ühistransport ja trammiühendus Tabasallu – see võiks olla Harku valla järgmine suur visioon transpordivaldkonnas.

Praegu planeeritakse järgmiseks suuremaks elamupiirkonnaks Harku vallas koos oma kooli ja lasteaiaga Apametsat Tabasalu mäe all. Sinna võiks tekkida ka valla multimodaalne ühistranspordikeskus, kuhu saavad tulla inimesed üle valla kokku, oma auto sinna ära parkida, võib-olla viia lapsed kooli ja lasteaeda ning ise istuda trammi ja sõita linna. Autostumise vähendamine on terve Tallinna ja selle lähipiirkonna suur väljakutse. Seepärast võiksime mängida siin esimest viiulit: logistiliselt on meil asukoht hea, transpordikoridor on üldplaneeringuga juba ette nähtud. Lisaks, vaadates Paldiski maanteed ning Haaberstit, viiakse seal peagi maa alla kõrgepingekaablid, need koridorid, eriti just Kalamajast Harku järveni, jäävad aga alles. Neid koridore võiks just sellise rööbastranspordi jaoks kasutada. Ka teiste riikide kogemused näitavad, et mida parem on ligipääs ühistranspordile, seda kõrgemalt hindavad inimesed elukeskkonda ja seda kõrgem on kinnisvara väärtus. Linnaliste keskkondade kujunemisel on väga oluline ka see, et trammiteede läheduses antakse arendajatele õigus ehitada tihedamalt ja kõrgemalt. Inimene sõidab oma korrusmajas alla, astub välja ja mõne hetke pärast astub ta trammi. Samuti soodustab see tänavakaubanduse teket – rajatakse mõnusad lille-, saia-, tänavatoidu- ja kohvipoed.

Paratamatu on see, et inimesed kolivad rohkem linna. Äärelinnades muutub elanikkond rohkem rahvusvaheliseks – pean siin silmas kõrge lisandväärtusega töökohtasid ja neid spetsialiste oma peredega, kes kolivad Eestisse selle töö tegemiseks. Meie ettevõtetes ei ole probleemi neile palga maksmisega – IT-sektoris makstakse täna juba väga-väga head palka. Paraku puudub aga toetav infra nendele peredele. Ometi meie tööjõud vananeb, iga aastaga on vähem umbes 4000 inimest. Mõnda aega saame tööjõupuudust korvata töö efektiivsuse tõstmisega, edasi aga tuleb piir ette. Siis tuleb möödapääsmatult talendid siia mujalt kutsuma. Talendijaht tegelikult juba käib ja Eesti võiks siin olla esimeste seas – vastasel juhul oleme juba hiljaks jäänud ja kõrgeid tippusid ei ole meil enam kuskilt võtta ning kõrge lisandväärtusega majandus kolib siit ära.

See on see visioon, kuhu Harku vald Tallinna lähinaabrina võiks püüelda ja mida kogukonnaga arutada.

 

Need visioonid on väga ambitsioonikad ning ühe omavalitsuse võimekusest jääb siin kindlasti väheks.

Kindlasti. See eeldab suuremat koostööd ja ka erasektori kaasamist. Eelmisest kinnisvarabuumist on jäänud paraku selline negatiivne mälestus, et firmad tulid, panid majad püsti ja kadusid. Sellist olukorda saaks ennetada, kui vald juhiks ja veaks planeerimisprotsessi ise. Eestis tehakse seda vähe, põhjanaabrite soomlaste juures toimib see aga väga hästi – omavalitsus planeerib mingi maa-ala koos elamuühikute, kaubandus- jm pindade ning ühistranspordi jt taristutega ära ning pakub selle arendajatele välja. Eestis ostab arendaja aga jupi maad ja hakkab sinna midagi planeerima, misjärel toimub vallas arutelu, kas seda lubada või ei. Enamasti siiski lubatakse, et midagigi piirkonda tekiks. Samas võib see „midagi" saada takistusteks järgmistele potentsiaalsetele projektidele seal kõrval. Seega vallana protsesse ise juhtides ja eest vedades oleks tulemused läbi mõeldud ja annaksid kindluse ka arendajatele siin piirkonnas tegutsemiseks.

Heaks eeskujuks visioonipõhisest juhtimisest on Hollandis Eindhoveni linn, kus peale krahhi 1990ndatel seati visiooniks ehitada linn uuesti üles tehnoloogia kompetentsikeskusena. Sellele tuginedes rajati sobiv linnaline keskkond, ülikoolid ja ülikoolide juurde tööstus. Tänaseks tuleb 70% arvutite mikrokiipidest just sealt. Sellisest eesmärgistatud visiooni poole püüdlemisest saaksime meiegi eeskuju võtta. Meie eesmärgid oleksid küll teistsugused, näiteks tahaksime olla kõige parem elukeskkond tipptehnoloogia ettevõtete töötajatele. Uued hub'id ja tehnoloogiakeskused paiknevad siit üksnes 10 minuti kaugusel, miks ei võiks need inimesed elada siis siin?

 

Tulles kaugematest eesmärkidest ja visioonidest tagasi lähiaja tegemiste juurde, siis millised eesmärgid on Sul praeguse volikogu esimehena?

Lähiaja eesmärgiks on arengukava kiire valmimine ja sellesse loodan tõesti ka oma visiooni siinse elukeskkonna komplekssest arendamisest sisse viia. Selle aasta eelarve ja tegevuskava on juba paigas ning need asjad, mis on ette nähtud, tuleb ära teha. Loodan, et kõik projektid, mis on vallas pooleli, valmivad võimalikult kiiresti - keskkond kooliõpilastele, lasteaialastele, riigigümnaasium, tervisekeskus, hoolekandekeskus eakatele.

Lähiaja kõige olulisem projekt ongi ehk Tabasalu hariduslinnaku kontseptsioon – milline saab olema kogu see ala koos riigigümnaasiumi ja hoonega algklassidele ning multifunktsionaalse saaliga nii kontsertide kui ka vähemal määral sporditegemise jaoks. Selle kontseptsiooni juures pean oluliseks, et uued rajatavad hooned ja olemasolev, teisest ajastust pärinev kool omavahel sobituksid, mistõttu tuleks kogu projekti raames tänaste koolihoonete välimust värskendada, sidudes need mingite elementidega uute hoonetega kokku. Seda ettepanekut võeti sisendi koostamisel kenasti ka arvesse. Lisaks näen, et kogu hariduslinnak võiks olla autovaba, et lapsed saaksid linnakus rahulikult ja ohutult sõita rataste ja ruladega ning mängida. Parkimisalad aga, kus lapsed autodest väljuda ja hiljem jälle peale võetud saaksid, jääksid hariduslinnaku ühte serva. Nii saaksid ka lapsed rohkem liikuda ja hea keskkond toetaks nende õppetegevust. Ilus ja hea õpikeskkond, loomulikult ka õiglane palk, võiks aga motiveerida ka õpetajaid ikka siia jääma.

Kui vahel on õpetajatele takistuseks siinkandis töötamisele sobivate elamispindade puudumine, siis sellelegi plaanime lahendust Muraste piirivalvekolledžis olevate võimaluste näol, mida saab kasutada ka õpetajate ühiselamuna kuni sobiliku elamispinna leidmiseni.