Novembri lõpuks esitavad arhitektid Oliver Alver ja Marianna Zverejeva vallavalitsusele Muraste-Meriküla ühenduslüliks oleva trepi ning juurdepääsu ala tervikuna ilmestamise ja elustamise eskiislahenduse.

2018. aasta üheks suurimaks alustatud projektiks võib pidada võimaliku uue vaatamisväärsuse ning igapäevase külasid ühendava ala ilmestamise eskiisilahenduse loomist.

Vallavanem Erik Sandla sõnul on antud projektil nii praktiline, kui ka visuaalne külg. „Mõte sai alguse külasid ühendavast trepist, kust on võimalik imetleda merd ning liikuda loodusradadele. Kahtlemata on ideel nii praktiline kui ka visuaalne külg," sõnas Sandla.

Trepiküsimuse eellooks oli tõik, et elanikud ei ole trepi olukorraga rahul –  inimesi see praegu küll kannab ja sealt saab liikuda üles-alla, kuid see muutub  ohtlikuks, kui sinna koguneb rohkem rahvast. „Aastavahetusel koguneb trepile suur hulk inimesi, mis on aga ohtlik, sest trepp ehitati   ja mäest  alla kulgeva infrastruktuuri teenindamiseks."

Alver täiendas, et peale turvalisuse probleemi on elanikud kurtnud, et merd küll näeb, aga ligi hästi ei pääse. „Vallavanemaga trepi probleeme arutades jõudsime järeldusele, et vaja oleks vaadata suuremat pilti, tervikut, ning hinnata murekohti ja vajadusi," selgitab Alver ning viitab Viimsi Põhjakonna trepi ehitamise kogemusele, kus paljud, kes trepi olemasolust enne ei teadnud, uue läbimõeldud ala enda jaoks avastasid ning suurepärase jalutuskoha leidsid. „Võtsime Harku vallas samuti ette suurema ala, vaatame üle kogu mere ja pankranniku vahelise piirkonna," räägib Alver.

„On rõõm, et arhitektid nägid asja senisest veel laiemalt ja üheskoos vaatame tervikut – soovime, et klindi ülemisel ja alumisel osal oleks elu," täiendas Sandla

Ideede korje

Arhitekt rõhutab, et hetkel on käsil ideede kogumise faas: "Korjame ideid, mõtted ja nägemused kokku ning paneme paika visiooniprojekti, milliselt võiks olla ala lahendatud. Seejärel saab arutada, mis on realistlik ja mis mitte. Teostus tuleb järk-järgult vastavalt valla võimalustele ja soovidele. Oluline on, et meil oleks, mille üle arutada."

Kuigi arhitektid on külaseltsi juhtidega kohtunud ja mõtteid vahetanud, arutelu jätkub. Alver peab oluliseks elanike soovidega arvestamist ning ootab arvamusi, milliseid funktsioone alal veel võiks olla. "Oleme mõelnud ka mägironijatele võimaluste loomis, ujumiskai, kelgumäe jms peale. Kõik, mis maastikku ära ei riku, aga avavad maa inimestele, on oluline," tõdeb ta.

Sandla sõnul saab ideaal sündida elanike ja spetsialistide vahelisest koostööst. „Kutsume kõiki, ka kaugemate külade elanikke üles mõtlema kaasa ja saatma ideid Muraste-Meriküla ning tervikuna kodukandi mõnusamaks ja turvalisemaks muutmiseks. Selleks, et saaksime ideedega arvestada ka kahe küla vahelise ühenduslüli loomisel on kõik ideed oodatud kuni 11. novembrini e-posti aadressile harku@harku.ee. Samuti on oodatud mõtted valmiva trepi nimeks," rääkis Sandla.

Kitsaskohad

Arhitekt näeb ühe murekohana Tilgu teed - juurdepääsutee on kitsas. "Nõlva all on raske liigelda. Oleme uurinud võimalikke lahendusi, välja on pakutud huvitav ja hea juurdepääsuidee lahendus. Tilgu sadamast edasi on teekoridor transpordile ohtlikult kitsas ja puudub jalgtee selle kõrval. Tuleb ehitada möödasõidu taskud, et ühistransport saaks liigelda.."

Samuti tuleb arvestada Tilgu tee ääres asuva looduskaitsealaga, tõdeb Alver ja toob taas paralleeli Viimsiga, kus pankrannikualuse loodukaitseala lahenduse leidmiseks saadi ühisele meelele keskkonnaametiga – koorepuukattega tervisespordiradade loomine mõjub kaitsealale mõneti kasulikult, sotsiaalne kontroll ja kaitse muutub paremaks.

Alver ja Zverejeva on kaardistanud olemasolevad juurdepääsud ja genereerinud ideid, kuhu rajada uued liikumisvõimalused. Võimalik vallaelanike jalutamiseks ja matkamiseks mõeldud võrgustik on joonistatud. "Külainimesed on olnud positiivsed," sõnab Alver, "nad leiavad, et Tilgu sadama ümbrus ja seni Meriküla spordi -ja õppekeskus võiksid olla külakeskustena tegevad."

Pilk tulevikku

Mäepealsest rajast rääkides on ideaal, et Tabasalust saaks otse matkarajalt Muraste trepini. Nõlvaalune tee on soine, aga mujal maailmas on rajatud sellisele maastikule laudteed, mis ei riku ala ja annavad inimestele võimaluse liikuda  looduskaitsealal.

Lisaks olemasolevatele Muraste trepile ja Katariina trepile ning kahele kaldteele võiks olla veel mõned ühendusteed kahe tasapinna vahel, leiab Alver ja selgitab, et mitmete juurdepääsudega hajub inimeste liikumine ega häiri kohalikke elanikke. "Ujumisvõimaluste parandamiseks pakume välja ujumiskai Tilgu sadama juurde.

Täna on Tilgu teele vaid üks juurdepääs. Vaja oleks alternatiivset juurdepääsu kasvõi näiteks päästeameti jaoks. Variant on mõelda  Meriküla spordi -ja õppekeskuse tagant kulgeva jalgrattatee peale, mis vajadusel oleks autosõiduks kasutatav," räägib Alver ideedest. Mõtete kogumine jätkub.  

 

Sinised ringid tähistavad olemasolevaid ühendusi – kaks treppi ja kaks kaldteed. Punased ringid tähistavad võimalikke uusi juurdepääse. Idee seisneb selles, et juurdepääse ja liikumisvõimalusi oleks rohkem.