Uudised ja teated

« Tagasi

Loeng Harku kohapärimusest ja pühapaikadest

Ajaloolane ja arheoloog Jüri Metssalu peab 15. novembril kell 14 Harku raamatukogus ettekande, mida on kuulama ja kaasa mõtlema oodatud kõik, kes tunnevad huvi koduümbruse maastiku, paikade ja pärimuste vastu.

Selgitage võhikule, mida kohapärimus endast õigupoolest kujutab?

Lihtsalt öeldes on tegemist maastikust, paikadest ja kohanimedest inspireeritud lugudega, mis väljendavad inimeste ja kogukondade suhet nende elukeskkonnaga. Arhiividesse kogutud pärimus annab aimu vanematest keskkonnakogemustest, tänapäevastel välitöödel kuuleme aga praegustele inimestele tähenduslikest kohtadest ja maastikest. Kohapärimuse uurimises kasutame igapäevaselt ka kartograafilisi, keeleteaduslikke, arheoloogilisi, kultuuriloolisi allikaid. Meie uurimisvaldkonda on võimalik määratleda ka nende paikade kaudu, millest vanad ja uued rahvajutud ja kogemuslood kõnelevad, näiteks looduslikud pühakohad, ravipaigad, vaimolendite, hiidude ja ajalooliste isikutega seotud kohad, imeliste ilmingute avaldumiskohad, ajaloolised hooned, teed, rajatised; matusepaigad, kabeli- ja kirikukohad, tänapäeval näiteks ka UFO-kohad jne.

Kuidas te pärimust kogute? Kas mina tavalise huvilisena saan ka pärimust koguda?

Kogume pärimust välitöödel süsteemselt teatud piirkonna elanikke küsitledes, paiku nendega koos kaardistades ja pildistades. Meie välitööde tulemusena koguneb Eesti Rahvaluule Arhiivi sadade tundide kaupa helisalvestusi, mille alusel kirjutame artikleid ja raamatuid, koostame ka näiteks virtuaalset kohapärimuse kaarti Maa-ameti geoprotaalis.

Pärimust saab igaüks koguda. Et seda hästi ja tulemuslikult teha, on mõttekas kasutada spetsiaalseid küsitluskavasid, teha eelnevalt süsteemset ettevalmistustööd arhiivides, tunda intervjueerimise ja kaardistamise põhitõdesid, osata kogutud materjali ka niiviisi arhiveerida, et see on hiljem hästi kasutatav. Kõike seda õpetame Eesti Kohapärimuse Keskuse kursustel, loengutel, õppepäevadel.

Mis eristab Harku alevikku ja selle ümbrust teistest? Mis on selle eripära?

Iga piirkond on eriline. Et ühe valla või kihelkonna erilisust tajuda, tuleb süveneda pärimustekstidesse. Harku kuulub Keila kihelkonda. Tänaseks oleme Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse andmebaasi Koobas sisestanud Keila kihelkonna mõisapärimuse ning looduslikest pühapaikadest ja kabelikohtadest kõneleva pärimuse. Loengus toon kindlasti näiteid Harku mõisapärimusest ja ümbruskonna pühapaikadest.

Kas pärimuse kogumisega seotud paigad on ohus?

Peamiseks ohuks pärimuspaikadele on teadmatus. Kui maaomanik on teadlik oma maal asuvast pärimuspaigast, siis ta pigem hoiab seda kohta. Osa pärimuslikult tähtsatest kohtadest on riikliku kaitse all ja säilivad seetõttu paremini. Samas leidub veel kohti, mis väärivad riigi kaitset. Näiteks on maastikul säilinud pühakohti ja arheoloogilisi muistiseid, mis ei ole riigi kaitse all ja mille väljaselgitamine ja inventeerimine toimub praegu ja edaspidi teadlaste, riigiametnike ja kohalike kogukondade koostöös.

Tuleb tunnistada, et massiline metsade lageraie mõjub ka pärimusmaastikule laastavalt. Ka metsade puhul on oluline maaomaniku teadlikkus. Kui inimene teab, et tema metsas on näiteks pärimuslikult tähtis allikas, siis ta loodetavasti hoiab ka selle allika ümber kasvavaid puid.

Mida saab elanik ära teha?

Igaüks saab aidata. Esmalt tuleks Muinsuskaitseametit või Keskkonnaametit teavitada oma piirkonnas asuvatest juba teadaolevatest kaitseta kohtadest. Oluline oleks ka kodukandi kohapärimust tundma õppida, teha arhiivitööd, küsitleda elanikke. Ka teavitustöö on oluline. Kui elanikud, ka nooremad, tunnevad pärimuslikke paiku, siis nad oskavad neid ka hoida.

Üks hea võimalus kohalikel huvilistel pärimuspaikade uurimises ja teavitustöös osaleda, on uus kohapärimuse kaardirakendus Maa-ameti geoportaalis. Tegemist on virtuaalse pärimuspaikade kaardiga, kus saab avada vastavaid arhiivitekste, aga ka välitöödelt kogutud fotosid, heli- ja videosalvestusi.

Kust ma saan teavet, kui tahan rohkem oma kodukandi pärimust uurida?

Kõige lihtsam on pöörduda Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajate poole Tartus. Meil töötavad eri pärimusvaldkondade spetsialistid, kes saavad juhendada. Huvi korral kohapärimuse suhtes oleme koostööks avatud ERA kohapärimuse töörühmas ja Eesti Kohapärimuse Keskuses.

Mari Kukk