1. oktoobrist muutub Politsei- ja Piirivalveameti struktuur ning juhtimisskeem. Kui varasemalt oli amet ülesehitatud valdkondliku juhtimismudeli alusel, siis uuest kuust toimub juhtimine teenuste kaupa.

Muudatusi selgitab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefekt Kristian Jaani.

„Muudatused on ühtepidi jätk 2010. aastal kolme asutuse: politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühinemise protsessile.
Nii juhtimise vähendamise kui ka töö ümberkorraldamisega hoiab PPA kokku personalieelarvet, mis annab võimaluse tõsta politseinike palkasid. Sissetulekute suurendamine on ka üks muudatuste vajalikkuse põhjuseks. Meie eesmärk on tõsta uuest aastast ametnike sissetulekut minimaalselt 900 euroni. Paraku on aastate jooksul lahkunud politseist rohkem inimesi, kui on tööle tulnud. Ilmselgelt ei tunne korrakaitsjad end kesise sissetuleku tõttu kindlalt ning paljud on seetõttu valinud teise töö. Kõige suurem liikumine on olnud patrullteenistustes, mis on tekitanud probleeme patrullide väljapanekus. Nende aukude täitmiseks oleme aina enam kasutanud abipolitseinike ning piirkonnakonstaablite töötunde. Just viimase puhul on mõnevõrra kannatanud kogukonna ja piirkonnakonstaabli suhe, ehk teisisõnu ei ole piirkonnakonstaablid saanud tegeleda täies mahus oma piirkonna probleemidega –  süütegude ennetamise ning menetlusega.

Struktuuri muudatustega kaasneva jaoskondade liitmisega see olukord muutub ning kohalik konstaabel ei täida enam patrullpolitseiniku kohustusi, vaid saab sajaprotsendiliselt pühenduda kogukonnaga seotud küsimuste lahendamisega.

Põhja prefektuuri viie jaoskonna asemel jätkab 1. oktoobrist tööd kolm. Kesklinna politseijaoskond,  Lääne-Harju politseijaoskond, mis ühineb Lõuna jaoskonnaga ning Ida-Harju politseijaoskond, mis ühineb Tallinnas asuva Ida jaoskonnaga. Kesklinna jaoskonna juhina jätkab Kaido Saarniit, Lääne-Harju jaoskonna tööd juhib oktoobrist Veiko Randlaine ning Ida-Harju jaoskonda Valter Pärn.  Muudatuste tagajärjel saavad jaoskonnad suurema võimekuse ning otsustuspädevuse, samuti kuuluvad need otse prefekti alluvusse.

Kolme jaoskonna struktuur koosneb edaspidi ennetus- ja menetlusüksusest, kuhu koondub kogukonnaga seotud süütegude ennetamine ja uurimine, piirkonna- ja noorsoopolitseinike töö, reageeriv üksus ehk patrulltegevus ning teenindav üksus, Lääne- ja Ida-Harju jaoskonna puhul isikut tõendavate dokumentide taotluste vastuvõtmine ja dokumentide väljastamine (endised kodakondsus- ja migratsioonibüroo klienditeenindused Sõle tänav 61a ja Vilmsi 59 ning P.Pinna 4 majades). Kui varasemalt kuulus jaoskonna pädevusse vaid väärteomenetlus ning kuritegusid uuriti keskselt kriminaalbüroos, siis struktuurimuudatuste tagajärjel tegeleb jaoskond ka oma haldusalal toime pandud kuritegude uurimisega. Raskemad kuriteod, mis ei ole otseselt seotud konkreetse piirkonna nn iseärasustega ja peitkuriteod jäävad kriminaalbüroo kesküksuse menetlusse.

Ligi pool senisest piirkonnapolitseinikest jätkavad teenistust patrullpolitseinike ridades. Sellise ümberkorraldusega suurendame ööpäevaringset reageerimisvõimekust igas Harjumaa piirkonnas, ühtlasi loome konstaablile soodsa pinnase, et tegelda süsteemselt vaid kogukonnakesksete probleemidega ning teha koostööd kohaliku omavalituse ja enda piirkonna elanikega. Konstaabli poole tuleb julgelt pöörduda mistahes korrakaitsja nõu ja tuge vajava küsimusega. Siiski, kui tegemist on juhtumiga, mis nõuab kiiret reageerimist ning politseinike sekkumist, kui on oht inimese elule ja tervisele, on kõige õigem helistada hädaabinumbrile 110 või 112. Kuna konstaabel teenindab mitut valda, siis tuleb kindlasti arvestada sellega, et igal ajal ei pruugi konstaabel konkreetses vastuvõtupunktis olla, vaid ta liigub senisest rohkem ringi. Kabinetitöö ning inimeste ootamine ei ole ka eesmärk omaette, politseinik peab olema liikvel ning tegutsema tänaval, kus teda on kõige enam vaja."