Uudised ja teated

« Tagasi

Volikogu muutis valla ehitusmäärust

Juunikuu vallavolikogu istungi otsusega muudeti senist Harku valla ehitusmäärust. Selleks, et muuta menetlustegevust kodaniku jaoks kiiremaks ja lihtsamaks täiendati mõningaid seni kehtinud paragrahve.

 

Senise 2012. aastal kehtestatud Harku valla ehitusmääruse ülevaatamise ja parandamise vajaduse tingis ühelt poolt pidevalt lisanduv riigikohtu lahendite hulk, mis omab seadusega sarnast jõudu ning mida kohalik omavalitsus planeerimis- ja ehitustegevuses järgib. Teiselt poolt tulenes ehitusmääruse ülevaatamise vajadus ka riiklikult kehtestatud ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse jõustumisest alates 1. juulist.

 

Ilmsete ebatäpsuste parandamine

Harku Vallavolikogu vastu võetud muudatustega lisandus valla ehitusmäärusesse paragrahve, millega nähakse ette võimalus kehtiva üldplaneeringu või ka detailplaneeringu ilmse ebatäpsuse parandamiseks. Nagu näiteks olukord, kui  kehtestatud detailplaneeringus on määratletud õhuliini kaitsevöönd, kuid pärast detailplaneeringu kehtestamist on Elektrilevi sealse õhuliini maha võtnud ning sellest tulenevalt kaob kehtestatud planeeringust elektripaigaldise kaitsevöönd.
Eelnevalt kehtinud valla ehitusmääruse kohaselt oleks sellise muudatuse tegemine kehtestatud detailplaneeringus eeldanud avaliku menetluse alustamist, ent uue määruse kohaselt tehakse vajadusel vastav parandus vallavalitsuse otsusega.
Täielikult kooskõlla vabariigi valitsuse kehtestatud uute ehitus- ja planeerimisalaste õigusaktidega tuleb kohalikul omavalitsusel oma ehitusmäärus viia kahe aasta jooksul.

 

Eesmärk kiirendada asjaajamist

Muudetud valla ehitusmäärusega lihtsustati planeerimis- ja ehitustegevusega seonduvat menetlustööd. Uue, muudetud määruse alusel saab üld- ja detailplaneeringu viia vastavusse pärast nende kehtestamist muudetud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega ilma avalikku menetlust alustamata. See tähendab seda, et kehtestatud planeeringute puhul uutest õigusaktidest tulenevate muudatuste tegemine muutub kodaniku jaoks kiiremaks, kuna see ei vaja enam niivõrd keeruka tööprotsessi läbimist ega senini nõutud aegavõtvate toimingute teostamist.
Samuti on värskelt vastu võetud valla ehitusmääruse kohaselt võimalik lihtsamini muuta detailplaneeringus olevat kirjaviga või muid ilmseid ebatäpsusi, sest ka nende puhul ei ole enam tarvis algatada avalikku menetlust. Nii väheneb nende tööde teostamiseks kuluv aeg ning selle arvelt jääb rohkem aega sisuliste küsimustega tegelemiseks.
Ühtlasi täpsustati juunikuus vastu võetud täiendatud ehitusmäärusega hoone ehitusaluse pindala mõistet, mis aitab selgemini määratleda seaduses senini hägusana defineeritud kahte erinevat vastavat mõistet.

 

Riiklikult kehtestatud uued seadused

1. juulist jõustunud riiklikult kehtestatud ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ning ehitusseadistiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eesmärk on samuti kodaniku jaoks lihtsustada planeerimis- ja ehitustegevusega seotud asjaajamist. Näiteks, kui varem ei olnud detailplaneeringute algatamiseks seatud kindlat tähtaega, siis nüüd on kohalikule omavalitsusele selleks ette antud  30 päeva. Teatud asjaoludel on võimalik menetluse pikendamine 90 päevani.
Planeeringute menetlemine ja kehtestamiseni jõudmine saab toimuda kuni kolme aasta vältel. Kui on ilmselge, et detailplaneeringu menetluse käigus ei saavutata mõistlikku lahendust, siis peab detailplaneeringu menetluse lõpetama samuti kolme aasta jooksul.

 

Peamised muudatused

1. juulist kehtima hakanud uute seaduste kohaselt on pikenenud ehituslubade taotluste tähtaeg. Kui senini oli selleks 20 päeva, siis alates juulist on omavalitsusel ehituslubade menetlemiseks aega 30 päeva. 
Projekteerimistingimuste avaldustele vastamise tähtaeg on endiselt 30 päeva, ent uute õigusaktide kohaselt lisandub nüüd projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest riigilõiv, mille suurus on 25 eurot.
Eesootavatest muudatustest tasub ära märkida alates 2016. aasta 1. aprillist toimima hakkavat uut elektroonilist ehitisregistrit, kus erinevalt tänasest hakkab tulevikus saama ühe ehitusloa taotlusega siduda omavahel mitu ehitist.