Võttes perre lemmiklooma, tuleb ta kindlasti mikrokiibiga märgistada ning lemmikloomaregistrisse kanda, et looma oleks tema leidmise korral lihtne taas omanikuga kokku viia.

„Kellel koer kadunud? Tuli meie aeda, on väga sõbralik ja seltsiv. Kiipi ei ole. Saame homseni enda juures hoida, siis peame kahjuks varjupaika viima." Kas sellised teated sotsiaalmeedias või infostendil tulevad tuttavad ette? Kui läheb hästi, jõuab info looma omanikuni ja lemmik pääseb õnnelikult oma koju tagasi. Paraku jõuavad paljud loomad lõpuks siiski loomade varjupaika, kus neid hoitakse vaid piiratud aja vältel. Leitud koera või kassi omanikku oleks aga lihtsam tuvastada, kui lemmikloomal on kiip ning loom on registreeritud lemmikloomaregistris.

Lemmikloomade kiibistamist ja registreerimist nõuab ka Harku valla koerte ja kasside pidamise eeskiri. Loom tuleb märgistada kiibiga enne kolmekuuseks saamist. Kui perre võetakse loom, kes on vanem kui kolmekuune, peab looma laskma märgistada viie tööpäeva jooksul tema omandamise päevast arvates. Märgistamise järel tuleb pere lemmikloom kindlasti kanda ka lemmikloomaregistrisse – nii saab ühendada looma ja loomaomaniku andmed omavahel. Et toiming oleks kindlasti tehtud, peaks seda tegema loomaomanik ise, seda ka juhul, kui näiteks kutsikas on loomakasvataja juures juba märgistatud. Looma uus omanik peab kiibi uuesti registreerima, et selle andmed oleksid ajakohased. Loomaomanik saab kiibi ise registreerida veebilehe www.llr.ee kaudu. See on register, mille põhjal kontrollib leitud loomade kiipe ka Tallinnas aadressil Viljandi mnt 24d asuv MTÜ Loomade Hoiupaik, kuhu toimetatakse Harku vallast leitud omanikuta ringi liikuvad loomad. Kui varjupaika sattunud looma omanikku ei leita, on varjupaigal 14 päeva möödudes õigus loom hukata. Seega on registreeritud kiip pere lemmikloomale elulise tähtsusega.