Harku vald pakub oma elanikele, ettevõtjatele ja külalistele korraldatud, väärtuslikku ja turvalist elukeskkonda ning stabiilset majandusruumi.

 

 

HARKU VALLA VISIOON AASTAKS 2020
Harku vallas on loodud keskkond heaolu kasvuks. Harku vald on hooliv ja tagab kõigi seadusest tulenevate avalike teenuste kättesaadavuse; Harku vallas on loodud soodsad tingimused ettevõtluseks ja kodanikuühiskonna arenguks; Harku valla arendamine toimub kandipõhiselt ja säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt.

------------------------------------------------------------------------------------------------------

 

Harku vald moodustati 19. sajandi lõpul Keila kihelkonna põhjapoolsetel aladel ning hõlmas Haabersti, Harku, Hüüru, Vääna jmt mõisa maid. Mitmed külad, mis algusaastatel asusid Harku valla territooriumil  (sh Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva, Kadaka) asuvad nüüd Tallinna linna piires. Harku valla omavalitsuslik staatus taastati 21. novembril 1991. Sellel päeval

tähistatakse Harku valla päeva.

 

Asustuse põhiosa paikneb Tallinna ja Keila lähikonnas peamiste liiklusteede ääres ning ranna- ja suvituspiirkondades (Vääna, Vääna-Jõesuu, Türisalu). Valla keskuseks on Tabasalu, kus asub gümnaasium, muusikakool, raamatukogu, noortekeskus, lasteaiad, spordikompleks, perearstikeskus, eakate päevakodu, kauplused ja postkontor. Valla suurimas külas Murastes tegutseb Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool. Valla arendamisel lähtutakse kandipõhise arendamise põhimõtetest ning valla kantideks on Harku, Harkujärve¬-Tiskre, Kumna-¬Tutermaa, Muraste-¬Suurupi, Tabasalu--Rannamõisa, Türisalu, Vääna ja Vääna-Jõesuu. Kirikud on Rannamõisas ja Harkujärvel, kalmistud Tutermaal ja Rannamõisas.

 

Valla peamised tööandjad on kaubandus- ja tööstusettevõtted. Tegeletakse puidu- ja metallitööde, ehitus- ja remonditööde, kinnisvarahalduse, veonduse, aiakujunduse, toitlustamise ja muude teenindusaladega. Laabi külas asunud endisesse lindlasse on rajatud alkoholitööstus (Altia Eesti AS). Harkujärvel tegutseb istikukasvatus AS Plantex (Juhani Puukool), aiandusettevõte (Nurmiko) on ka Väänas. Harku valla mullad (paepealsed, leet-glei ja rähkmullad) on üldiselt väheviljakad ja põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus. Suurim põllumajandusettevõte on AS Metsaküla Piim. Kanu peetakse Rannamõisa, Laabi ja Kumna lindlates. Metsamaa hõlmab valla alast 40 %, enamik sellest on hoiu- ja kaitsemetsad.

Liiklusteid on ligi 80 km, neist maanteid 60 km ja tänavaid 20 km. Valla lõunaosa läbib Tallinn-Paldiski maantee, olulised on ka Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, Kiia-Vääna-Viti,  Kumna-Vääna,  Harku-Rannamõisa,  Liikva-Rannamõisa,  Harku-Laagri  ning Vääna ¬-Keila-Joa maanteed.
Vahelduvate maastike ja Tallinna läheduse tõttu on Harku vallast kujunenud hinnatud elamis- ja puhkepiirkond, ta elanike arv suureneb kiiresti. Peamised suvituspiirkonnad on Suurupi ja Vääna-Jõesuu.

Ajaloo- ja kultuurimälestiste hulka kuuluvad mõisad (sh Vääna, Kumna, Harku ja Muraste mõis),  Peeter Suure merekindlustuse rajatisi,  kivikalmed,  muinaspõllud ja kultusekivid.

 

Harku vallal on kaks sõprusvalda. 15 aastat on täitunud partnerlus- ja koostööleppe sõlmimisest Eura vallaga Soomest, Eura ja Harku valla sõprusleping sõlmiti 1992. a maikuus. Koostöölepe Piasecznoga Poolast sõlmiti 2004. aasta mais.