Volikogu käsitles jaanuari istungil kolme keskkonnaalast määrust, kus vaadati üle senine ÜVK-ga liitumise toetuse taotlemise tähtaeg, jäätmekäitluse korraldamine ning reovee kohtkäitluse ja äraveo tingimused.

Harku vallavolikogu otsustas jaanuari volikoguistungil muuta „Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise korda" ja „Harku valla jäätmehoolduseeskirja" ning võttis vastu uue määruse „Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri".
Kui kaht esimest üksnes muudeti, siis viimase puhul on tegemist täiesti uue eeskirjaga. Selle tingis asjaolu, et senini kehtinud heitvee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja sooviti nii suurel määral muuta, et õigusselguse ja arusaadavuse huvides oli mõistlik kehtestada uus määrus ja tunnistada senine õigusakt kehtetuks.
Esimese kahe määruse puhul on aga oluline tähele panna kahte suuremat muudatust: pikendati ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK – toim) liitumistasu hüvitamise taotluste esitamise tähtaega ja otsustati sätestada täpsemad nõuded korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlejale ja taotluse menetlejale.

 

Uus tähtaeg on 31. mai 2018

Seni kehtinud korra alusel sai esitada taotlusi Harku valla Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF – toim) veemajandusprojekti raames ÜVK-ga liitumise tasu hüvitamiseks kuni 2016. aasta 13. oktoobrini. „Peale liitumistasu hüvitamise taotluste vastuvõtmise tähtaja möödumist pöördusid vallavalitsusse mitmed Harku valla elanikud, kes soovivad liitumistasu hüvitamist, kuid kes ei jõudnud õigeaegselt vajalikke trasse rajada. Kuna veemajandusprojekti eesmärk on liita võimalikult paljusid Suurupis, Vääna-Jõesuus, Vitis ja Liikvas asuvaid kinnistuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, siis tegi vallavalitsus volikogule ettepaneku muuta taotluste esitamise tähtaega ning pikendada seda kuni 2018. aasta 31. maini," selgitas eelnõu esitamise vajalikkust Harku vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Lembe Reiman.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli keskkonnaspetsialisti sõnul Strantum OÜ väljastanud Harku valla ÜF-i veemajandusprojekti piirkonnas tehnilisi tingimusi 2075 kinnistule, sõlminud 1740 liitumislepingut ja 1653 tarbimislepingut. Eelmiseks tähtajaks esitati Harku vallavalitsusele 615 taotlust liitumistasu hüvitamiseks, millest üle 550 vastasid liitumistasu hüvitamise tingimustele. „Veemajandusprojekti piirkonnas ehitati välja 2570 liitumispunkti ja eeldatavasti on hüvitise saamiseks õigustatud kinnistuid veel 850 ehk 1/3 liitumispunktidest. Seega võib oodata veel kuni 300 taotlust," nimetas Reiman.
Liitumistasu suurus on 384 eurot ning selle hüvituse saamiseks peab taotleja olema kinnistu omanik, elanud rahvastikuregistri andmetel vähemalt 12 kuud enne hüvitamistaotluse esitamist Harku vallas ning olema liitumistasu hüvitamise taotluse esitamise ajaks sõlminud liitumislepingu vee-ettevõtjaga (Strantum OÜ). Lisaks peab liitumistasu hüvitise saamiseks õigustatud isik olema välja ehitanud torustiku oma kinnistul ja teinud teised vajalikud toimingud teenuselepingu sõlmimiseks.

 

Täpsustati nõudeid jäätmeveost vabastamiseks

Harku vallavolikogu esimehe ning endise maa- ja keskkonnakomisjoni esimehe Anne-Ly Gross-Miti sõnul oli Harku vallavolikogu ettepanekul „Harku valla jäätmehoolduseeskirja" muutmine vajalik, sest see sätestab täpsemad nõuded korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlejale ja taotluse menetlejale. Eelnõu koostamisse kaasati ka Tõnu Tuppits Harjumaa Ühisteenuste Keskusest, mille liige on ka Harku vald.
Muudetud eeskirja kohaselt peab jäätmeveost vabastuse taotlusele lisama kinnistu elektri tarbimisteatise. Samuti peab jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja vabastuse jätkumiseks lisama elektri tarbimisteatise iga aasta 20. jaanuariks esitatavale kirjale, millega ta kinnitab, et ei ole eelneval perioodil kinnistut kasutanud. Kui ta õigeaegselt kinnitust ei esita või kinnitusele elektri tarbimisteatist ei lisa, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks. 
Samuti toonitati määruses, et lisaks teistele jäätmeveost vabastamise eelduste täitmisele on taotluse menetleja ehk vallavalitsuse kohus veenduda, et taotluses esitatud kinnistut ei kasutata. Varasemalt kehtinud eeskiri sisaldas samuti nõuet, mille kohaselt pidi vallavalitsus kinnistut kohapeal kontrollima.
„Ka Harku valla senise jäätmehoolduseeskirja alusel, mis võeti vastu 2016. aasta veebruaris, ei olnud võimalik suvilas või aiamajas üksnes hooajaliselt elavat jäätmevaldajat vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest. See on kooskõlas ka jäätmeseadusega, mille alusel võib erandkorras vabastada ainult neid jäätmevaldajaid, kelle kinnistul ei ole eelmise aasta jooksul elatud või kus kinnistut ei ole kasutatud. Selleks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et seal tõepoolest ei ela kedagi aastaringselt ega ka hooajaliselt," ütles maa- ja keskkonnakomisjoni praegune esimees Maris Viisileht.
 Viisilehe hinnangul tagavad eeskirja muudatused enam ka avaliku huvi kaitse, mille seisukohast on olulised sellised hüved, mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, puhtam elukeskkond.

 

Oluline dokumentide säilitamine kontrolliks

Uue määrusena võttis volikogu vastu „Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja", milles käsitletakse nõudeid reovee kohtkäitlusele, kohtkäitlusrajatisest reovee äraveole ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisele Harku valla territooriumil.

Harku vallavalitsuse veespetsialist Ergo Eesmaa pöörab eeskirjas erilist tähelepanu reovee kohtkäitlusloale, mis uue eeskirja alusel antakse välja kuni viieks aastaks. Teiseks juhib Eesmaa tähelepanu heitvee immutamisel kasutusel olevatele omapuhastitele, mida tuleb uue eeskirja kohaselt puhastada vähemalt üks kord aastas sinna kogunenud reovee settest.

Samuti toob veespetsialist välja, et eeskirja kohaselt tuleb nüüdsest säilitada reovee väljaveo tõendeid senise kahe aasta asemel kolme aasta vältel. „See kehtib nii reovee omapuhastite kui ka kogumismahutite puhul," selgitas Eesmaa. Koostöös Keskkonnainspektsiooniga hakkab vald nende tõendite olemasolu ka kontrollima – nii kohapealsete kontrollide kui ka kasutuslubade menetlemisel ja kaebustele reageerimisel.

 

Reguleeriti purgimisteenuse osutamise nõuded

Olulise eeskirjauuendusena toob veespetsialist välja ka purgimisteenuse osutamise reguleerimise, mida vanas eeskirjas ei olnud sätestatud. „Purgimisteenuse osutajatel peab eeskirja alusel olema vallavalitsuse väljastatud purgimisluba, mis väljastatakse igale sõidukile eraldi ja mis kehtib kuni viis aastat. Purgimisluba antakse eeldusel, et teenuse pakkujal on sõlmitud vee-ettevõtjaga leping reovee purgimiseks," kirjeldas Eesmaa loa andmise tingimusi. Väljastatud purgimisluba peab olema asetatud sõiduki esiklaasile nähtavale kohale, lisas veespetsialist. „See on ka teenuse tellijale kontrollimise koht, kust ta saab veenduda selles, kas see sõiduk omab luba Harku valla territooriumil purgimise teenuse osutamiseks," juhendas Eesmaa teenuse tarbijaid tähelepanelik olema.