Jäätmete sorteerimine

Milliseid jäätmeid peab eraldi koguma ja kuhu need panna?
Tagatisrahaga pakendid viia tagatisrahaga pakend tagasivõtu kohta (kauplus, taarapunkt).
Pakendid 

pakendijäätmete kogumismahutisse või jäätmejaama või tellida AS-ilt Eesti Keskkonnateenused eraldi pakendikonteiner. Pakendid on näiteks tühjad mahlapakid, jogurtitopsid, kilekotid, klaaspurgid, metallpurgid, plastpurgid, plastkarbid, paberpakendid, pappkarbid, salatikarbid, veinipudelid jne.

Paber- ja pappjäätmed vähemalt viie korteriga korrusmajal või kui paberjäätmeid tekib üle 20 kg nädalas, peab olema eraldi paberi- ja papijäätmete kogumismahuti. Eramutes tekkiva vanapaberi saab viia jäätmejaama. Paberijäätmed on ajalehed, reklaamlehed, raamatud, vihikud, paber jne.
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb viis ja enama korteriga elamutel, toitlustusettevõtetel ja mitteelamutes, kus tekib nädalas üle 10 kg köögi- ja sööklajäätmeid, peab olema eraldi biolagunevate jäätmete kogumismahuti. Väikeelamutes on soovitav kompostida köögijäätmeid oma kinnistul asuvas kinnises kompostris, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on näiteks puu- ja juurviljajäätmed, kohvi- ja teepaks, munakoored, toidu ülejäägid, majapidamispaber jne.
Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb eramajadel kompostida oma aias või viia jäätmejaama või viia jäätmejaama või tellida AS-ilt Eesti Keskkonnateenused eraldi aiajäätmete äravedu. Kompostida võib lahtises aunas ja komposti võib panna poti- ja lõikelilli, kasutatud mulda, niidetud muru, puulehti, taimede jäänuseid jne. Korterelamutel ja mitteelamutel tellida aia- ja haljastusjäätmete äravedu AS-ilt Eesti Keskkonnateenused.  
Ohtlikud jäätmed 

(jäätmed, mis võivad põhjustada kahju keskkonnale ja tervisele nagu akud, patareid, vedelad värvi-, laki-, lahusti- ja õlijäätmed, elavhõbedat sisaldavad päevavalguslambid ja termomeetrid, aegunud ravimid, kemikaalid, tulekustutid, taimekaitsevahendid, printeri tahmakassetid, liimid, ohtlike ainete pakendid ja muu selline) tuleb viia jäätmejaama või anda üle kevadeti korraldataval ohtlike jäätmete kogumisringil. 

Elektroonikajäätmed 

tuleb viia kauplusesse (seade ei tohi olla rüüstatud), kust kavatsetakse osta uus samalaadne toode. Kui ei ole kavatsust uut toodet osta, viia jäätmejaama. Elektroonikajäätmed on näiteks külmik, elektripliit, pesumasin, raadio, televiisor, arvuti, mobiiltelefon, veekeetja, röster jne.

Vanad rehvid viia rehvitöökotta või kauplusesse, kust kavatsetakse osta uus toode. Kui ei ole kavatsust uut toodet osta, viia jäätmejaama.
Ehitus- ja lammutuspraht, sh ohtlik ehituspraht 

(remondi või ehituse käigus tekkinud) tuleb tellida vastavat jäätmeluba omavalt jäätmevedajalt eraldi kogumismahuti ja äravedu või väiksemad kogused viia jäätmejaama.

Vanad riided, jalanõud 

mis on veel kasutuskõlblikud, viia vastavasse kogumispunkti või jäätmejaama, kus need suunatakse korduvkasutusse. Kui ei ole kasutuskõlblikud, panna segaolmejäätmete konteinerisse.  

Vana mööbel jms ehk suurjäätmed 

tuleb viia jäätmejaama või anda üle Eesti Keskkonnateenused AS-le. Suurjäätmed on näiteks diivan, kapp, vaip, madrats, tool jne.

Vanametall  tuleb viia vanametalli kokkuostmispunkti või jäätmejaama.
Segaolmejäätmed 

(määrdunud papp või paber, foolium, ehituspaber, kasutatud pabernõud ja papptopsid, kasvuhoonekile, plastist ja kummist tooted, vahtplast, kodukeemia pakendid, hambapastatuubid, mähkmed, hügieenisidemed, toiduga määrdunud ja pooleldi täitunud pakendid, vorstikile, katkised mänguasjad jms) tuleb panna oma kogumismahutisse (kokkuleppel võib olla ka naabritega mitme peale) ja anda üle Eesti Keskkonnateenused AS-le.

 

Juhend jäätmete sorteerimiseks

Allolevas tabelis on toodud alfabeetilises järjekorras kõikvõimalikud jäätmed ja millisesse prügikasti nad viskama peaks. 
 
 Lähima jäätmete üleandmise koha leiad www.kuhuviia.ee.