Raamatukogude liitumise elluviija ja uus juht Liia Rebane näeb raamatukogusid ühendavat keskust vallaelanike vaba aja veetmise kohana.

 

Tere tulemast! Olete olnud ametis poolteist nädalat. Rääkige, kust te tulete.

 

Olen omandanud hariduse humanitaarvaldkonnas, raamatukogunduse ja bibliograafia erialal ning lõpetanud selle kiitusega – summa cum laude.  Õpingute lisaerialad olid nii saksa keel kui ka konserveerimine. Viimase puhul valisin raamatute restaureerimise ja konserveerimise suuna. Sealt viis töö mind kokku sisulisema uurimissuunaga, mis käsitles 16. sajandi raamatuköiteid – tulemuseks on Helsingi ülikoolis kaitstud väitekiri.

 

Olen töötanud kultuurivaldkonna eri mäluasutustes – raamatukogus, arhiivis ja muuseumis. Need kogemused ja teadmised võimaldavad mõista terviklikult kultuuripärandiga seonduvat.

 

Viimastel aastatel olen olnud tihedalt seotud muuseumitöö eri valdkondade, sh näitus- ja haridustegevuse, aga ka administratiivse poolega mitmes Eesti muuseumis. Aastatel 2009–2017 TTÜ muuseumi direktorina olin muuseumi taasrajaja ja kontseptsiooni looja. Muuseumijuhina osalesin ülikooli nõukogu ja selle teaduskomisjoni töös ning omandasin hindamatu kogemuse suure organisatsiooni juhtimisest ning toimimisest.

 

Kuidas eelnev kogemus teile uues ametis abiks võiks olla?

 

Minu töökogemus on olnud peamiselt seotud vaimse ja materiaalse pärandiga. Sellist "kolmikkomplekti" ei tule just väga tihti ette, tavaliselt ollakse tuttav ühe suunaga kas raamatukogude, muuseumi või arhiivide valdkonnas. Kuna olen töötanud pikalt raamatukogu teenindusosakonna teenindajana ja õppinud selle valdkonna teoreetilisi põhimõtteid ülikoolis, on raamatukogud ja raamatukogundus mulle väga tuttavad. Töö muuseumis on andnud kogemuse materiaalse pärandi ja selle tutvustamisega laiale avalikkusele. 

Loomingulisus ja samas struktuurne mõtlemine on kasuks olnud uute suundade väljatöötamisel ning uue rajamisel, sealjuures pole mulle võõras inimeste ja protsesside juhtimine.

 

Mis on esimesed sammud, mida hakkate tegema?

 

Olukorra kaardistamine, inimeste ja oludega tutvumine. Sellest lähtub ka edaspidine visioon.

 

Missugune on ideaalis Harku valla raamatukogu, nn tulevikuraamatukogu?

 

Valla raamatukogu võiks täita kultuurikeskuse rolli, kus lisaks kirjanduse laenutamisele on laiemale üldsusele suunatud tegevused koostöös teiste kultuuri- ja haridusasutustega. Tulevikuraamatukogu olgu üks mõnus koht, kus inimesed saavad nii lõõgastuda kui ka uut teavet, kus on hea lugeda, mõtiskleda ja lihtsalt olla. Mitmekesine programmide ja ürituste kava, sh  etendused, kontserdid ja näitused, pakuks sisukat vaba aja veetmise võimalust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata laste ja noorte lugemisharjumuse kasvatamisele.

 

Raamatukogu tehniline võimekus, näiteks iseteenindus raamatute laenutamisel ja tagastamisel, aga väga palju muud, mis on tänapäeva raamatukogudes olemas, peaks jõudma ka väljapoole tõmbekeskuste raamatukogusid. Puuetega inimeste vajadustega tuleb arvestada: seadmed vaegnägijatele ja liikumisvõimalused liikumispuudega inimestele on tulevikuraamatukogus kindlasti olemas. Arhitektuursed lahendused, kus muu hulgas  on  individuaal- ja rühmaruumid, toetaksid raamatukogu tegevusi, oleksid funktsionaalsed ja külastajasõbralikud.

 

Sellisel keskusel on potentsiaali olla nii valla kui ka lähiümbruse inimeste vaba aja veetmise koht.

 

Ja viimaks. Mis on teie lemmikraamat?

 

See liigub ajas ja ruumis, ühte kindlat raamatut läbi terve elu pole olnud. Mind on kujundanud lapsepõlves Astrid Lindgreni raamatud ja nende tegelased, minu lemmiktegelasteks on olnud  Pipi ja Karlsson. Ülikooliaastatel kuulusin nende hulka, kes läbis põhjaliku, läbi terve õpiaja kestnud kirjanduse kursuse, sealhulgas Vene kirjanduse vene keeles. Praegu arvan, et see on suur vaimne varandus. Vene klassikute teosed on kuulunud minu lugemisvarasse. Suurt huvi pakub ka erialane, materiaalset kultuuripärandit käsitlev kirjandus.

 

Küsis
MARI KUKK

 

Raamatukogude uus juht on valitud. Esialgu tutvub direktor uue olukorraga, kaardistab seda ja asub siis tegudele. / Foto: Elina Räsänen