Meie valla 30. aastapäeva tähistamiseks korraldasime luulevõistluse "Minu Harku vald".  Kutsusime valla elanikke ja sõpru, lähemalt ja kaugemalt, sellest osa võtma.

 

Teadlikult ei piiritlenud me osavõttu vaid valla elanikega. Põhjus on lihtne: meie vald on olnud paljudele meeldejäävaks suvituskohaks, matkarajaks või mõnusaks rannapuhkuse veetmise paigaks. See on olnud  lapsepõlve mängumaa, loojate inspiratsiooniallikas – paik, millega seostuvad kaunid mälestused, ehkki elukoht on nüüd juba kusagil mujal. 

Luulevõistlusele saadetavad tööd pidid vastama võistluse pealkirjale "Minu Harku vald". Siinkohal ei pidanud me silmas üksnes Harku valla loodust, kultuurimälestisi, külasid ega huvitavaid kohti. Pealkiri kätkeb endas ka meie omavahelisi suhteid – pere, sõprade, töökaaslaste ja kogukonnana. Millised siis on suhted Harku vallas? Kas tunneme ühtsust ja soovime siia kuuluda?

Ühtekokku saadeti võistlusele 19 tööd.  Žürii, kuhu kuulusid Erik Sandla, Maris Viisileht, Tõnu Oja, Hardi Volmer, Mari Kukk ja Ulvi Põllu, hindas kõiki töid iseseisvalt. Iga liige valis välja kümme parimat luuletust, mida hindas kümne palli süsteemis – kümnest punktist üheni.  Žüriiliikmete antud punktide summeerimisel selgusidki võitjad.

Üksmeelselt tunnistati parimaks võistlustöö "Parim enne", autor Maarja-Liis Mölder. Tõnu Oja märgib võidutöö kohta: "Luuletus, mis teisel lugemisel on parem kui esimesel. Kolmandal parem kui teisel. Ehkki juba esimesel lugemisel võtab äratundmisest muigvele. Sõnastusega on vaeva nähtud, nii et lugu on ladus ja on tunda, et autor valdab sõna ning teab, mida ütleb."

Teise koha pälvis luuletus "Kust jookseb su piir", autor Sigrid Sinnep. Žüriiliige Mari Kukk ütleb tunnustavalt: "Hästi on tabatud mõtet, et meie vald on kodu, mis ootab rändajat kaugetelt maadelt. Lemmikkoht, mis passib hästi ka hüüdlauseks: "Siia ma jään, sest mu süda on siin." Luuletus annab hästi edasi looduse mitmekülgsust, on visuaalne, tekst loob pildi. Kõrkjad, heinamaa, rand … ent omal kohal on ka ajalugu, mida ei unustata, et oli sovhoos ja kunagi väga popp kohvik."

Kolmanda koha sai luuletus "Minu Harku vald", autor Anee Trisberg. Mari Kukk iseloomustab luuletust järgmiselt: "Meeldejäävalt optimistlik ja hoogne luule. Lihtne ja lööv, väga hea rütmitajuga luuletaja, annab hästi edasi noore inimese reibast ja heatahtlikku emotsiooni."

 

Žürii eripreemia pälvis võistlustöö "Nagu Harku", autor Ville Hütonen. Töö, mis oma virtuoossete kujunditega eristus enamikust konkursile saadetud luuletustest. "Nagu Harku" tekitab esimese lugemiskorra järel tunde, et see on justkui kaleidoskoopiline pildirida, mis hõlmab nii olevikulist olustikku kui ka möödunud momente. Iga järgmise lugemise järel ilmneb aga üha selgemini, et see pildirida ei ole suvaline sõnajada, vaid need on otsekui põgusad vihjed, mis viitavad aegade- ja ajastuteülestele seostele. Märkamatult suunab autor lugeja mõtterännu detailidelt terviku juurde, piiratud minapildi juurest hoomamatu ühise ja ühendava suunas. Selles töös on meeltega tajutu ja kujutelmadest kantu sümbioosina esitatud maa, mere ning inimese seotus, mis on olemuselt samalaadne nii laias ilmas kui ka sellises kohas "Nagu Harku".

Hardi Volmer, kes andis enim punkte luuletustele "Parim enne" ja "Nagu Harku", ütles seepeale lühidalt: "Vabavärss ei ole poeesia puhul mu esimene eelistus, aga ennäe!"

Eripreemia pälvis ka luuletus "Minu Harku vald", autor Triin Pihor. Põhjenduse on lühidalt kokku võtnud Tõnu Oja: "Aga see on ainumas neist värssidest, kus pole rütmihäiret. Läbiviidud neljajalgne trohheus."

Ühes oma artiklis esitab eetika doktor ja vaimulik Meego Remmel küsimuse: "Kas meil on oma kogukond ning ühine lugu ja armastus või elame vaid iseendale, omaenese heaolule ja isekale iseolemisele?"

Usun, et need toredad ja ettevõtlikud inimesed, kes oma luuletused meile saatsid, ei ela ainuüksi iseendale oma mugavustsoonis mõnuledes. Nende kirjapandut lugedes võis tunda muret, ehk isegi valu, aga kindlasti ka rõõmu ja optimismi meie kogukonna pärast ning üle. Suur tänu teile! Loodame, et ühel päeval valmib neist töödest raamatuke, milles koos luuletustega on jäädvustatud kaunid paigad meie vallast.

Tunnustuse pälvinud autorite autasustamine toimub 15. augustil kultuurifestivali avamisel Harkujärve kogukonnakirikus.

 

ULVI PÕLLU, konsultant

 

Foto: Pixabay

 

Parim enne
Maarja-Liis Mölder

Uuringute andmeil
visatakse Eesti kodudes ära
rohkem kui
kilo armastust
nädalas

Enne
kui armastuse
ära viskame
võiksime teha
kõige lihtsama

spetsialistide keeles
sensoorse analüüsi
aga mina ütlen
nuusutage, maitske
alles siis
tehke järeldused

Armastus
võib aja möödudes
muuta värvi või
konsistentsi
kuid on siiski kõlblik

Kui aga
seda
ei säilitata
ettenähtud tingimustel
või kasutatakse
valesti

võib
lubatud omaduste mõju
ja säilivusaeg

lõppeda varem.

 

 

Nagu Harku
Ville Hütonen

Läbi mustade lehmade karjamaa, ülemisest
tuletornist mööda, serpentiinimäest alla, paremale poole
kuhu tsaari sõdurid trampisid
munakividest teed,
ilusate majagruppide vahelt
ja kahurilavitsate kõrvalt, nendest tunnelitest, milles
saab ette kujutada inimese sisemisest
pimedusest välja kasvavat valgust, mina
olen seda teekonda käinud
nüüd aastatega, näinud uduses õhus
ainult vastassaare tuled, käivitanud
Skoda Diamati rannateel
ja sõitnud läbi
kolhoosidest, Punaarmee
sõnumikeskustest, kuulnud põdra
nuusutamist ja
tundnud põisadru lõhna
kui need lainetavad
jää all nagu veri, ma tean et
inimene on sündinud Meriküla
kaldal ja tõusnud Muraste või
Ilmandu lossimajade vahelt
haritud maa poole, sajandeid
pulseeriv soo ja
inimeste marsruudid, mis
ühendavad rannaelu hargnevad
fragmendid globaalse
võrguga