« Tagasi

Marten Aolaid: “Olen puhta spordi poolt!”

Rannamõisast pärit Marten Aolaid (19) saavutas 2. märtsil toimunud IBU Junior Cupi etapil Sjusjoenis 7. koha. Praegu on ta sarja kokkuvõttes 35. kohal, Eesti poistest paremuselt teine.

Marten, tubli saavutus! Millised on muljed?

Olen igal juhul tulemusega väga rahul. Oli hea päev, kõik kulges ladusalt, lasin puhtalt ja sõidukiirusega võis rahule jääda. Usun, et juunioride klassis, kus võistlen endast kolm aastat vanematega, on see väärt tulemus.

Kui kaua oled suusatamisega tegelenud?

Alustasin murdmaasuusatamisega 13-aastaselt. Näitasin juba üsna varakult häid tulemusi. Kolm aastat hiljem võeti mind laskesuusatamise gruppi.

Noorena proovisin erinevaid spordialasid, kergejõustikku ja ujumist. Aja möödudes muutusid need igavaks, mõneti ka sellepärast, et need ei tulnud välja nii, nagu oleks soovinud. Lapsena käisin perega palju suusatamas, tundsin, et see on minu jaoks. Sealt ka otsus: lähen suusatrenni.

Üks naljakas lugu on ka sellega seoses: esimesed trennid algasid sügisel ja kui treenerid mind suusatamas nägid, arutasid selle üle, kas mind üldse trenni võtta. Nägin väga koba välja. Lõpuks otsustati: võtame, vaatame, mis saab. Järgmine talv tulin teatemeeskonnaga Eesti noorte meistriks ja treeneritel vajus suu lahti. Siis hakkasin tõsiselt treenima.

Mis on sinu pikem eesmärk?

Jõuda laskesuusatamise maailma teravaimasse tippu. Selleks pean palju tööd tegema, laskmine on vaja stabiilseks saada. Järgmise hooaja mõttes on eesmärgid pooleldi lahtised, sest suvel ootab mind ajateenistus.

Millised on su treeningpäevad?

Treeningpäevad on laagris ja kodus väga erinevad. Ühes kuus olen kaks-kolm nädalat laagris, ülejäänud ajal treenin kodus. Laagris on maht suurem, trennid raskemad. Kodus on eesmärk hoida toonust ja valmistuda järgmiseks laagriks. Kevadel ja suvel teeme trenni Eestis, kus enamasti on sile maa ja saab hästi põhja laduda. Sügisel siirdume mägedesse kiirust arendama. Laagrites olen umbes 200 päeva aastas.

Milline on olnud sinu hooaeg?

Hooaeg algas suurepäraselt Šveitsis, kui saavutasin detsembris 8. koha IBU Junior Cupil, läbides neli tiiru puhtalt. Hooaja keskosas läks laskmine pisut käest ja sellesse perioodi jäänud MM-il ma head tulemust kirja ei saanud.

Nüüd hakkab hooaeg lõpusirgele jõudma, käsil on viimane välisvõistlus: IBU juuniorite lahtised Euroopa meistrivõistlused, Norras. Pärast seda on veel Eesti võistlused jäänud.

Mis on sinu jaoks spordis kõige olulisem?

Usun, et tekkiv rahulolu. Mulle meeldib koos sõpradega trennis käia. Rajal oleme konkurendid, väljaspool võistlust lähedased sõbrad. Praegu on sport minu elustiil.

Mida arvad hiljuti lahvatanud dopinguskandaalist?

Minu jaoks oli see väga kurb uudis, mõistan hukka sellise käitumise. See pani suure paugu kogu Eesti suusaaladele. Tunnistan, mul oli trennis ebamugav kanda Estonia kirjaga dressi.

Olen puhta spordi poolt, isegi kui saavutad 50. koha, olgu see alati ausalt saavutatud. Mul on austus nende sportlaste vastu, kes teevad puhast sporti, sest tean, kui raske töö see on.

Mis sa arvad, mida oleks sul veel vaja, et olla parim?

Pean suusakiirust parandama. Seda, mida muutma peab, peame kevadel treeneriga arutama. Tallinnas puudub lasketiir, kodus viibides laskmist harjutada ei saa, mis kindlasti on ebastabiilse laskmise põhjus.

Tippspordi jaoks on tarvis tippvarustust. Igal aastal on vaja mitu paari uusi eri ilmastiku jaoks sobivaid suuski. Suur soov on saada isiklik võistlusrelv. Praegu on mul klubi antud relv, mis on praeguseks vananenud mudel.

Ja lõpuks on tippu jõudmiseks vaja ka majanduslikku tuge. See on keeruline ja valupunkt. Juuniore ei toetata piisavalt. Seni olen hakkama saanud vanemate abiga. Kuid ka Harku vald on oma abikäe andnud. Olen selle eest tänulik. Minusse usutakse ja see on vajalik enesekindluse saavutamiseks, et edasi minna. Mul on soov alati endast parim anda!

MARI KUKK