« Tagasi

Tabasalu Päev tõi rahva taas kokku

Kuna sel aastal toimunud Tabasalu Päev on osa kultuurifestivalist "Meie inimesed", hoidsin meie inimeste ligi. Veetsin terve päeva Tui pargis, toppides oma nina igale poole.

 

Kas pole Tabasalu Päev õigupoolest ainuke kord aastas, mil vallarahvas vääramatu jõuga kokku tuleb? Võib kihla vedada, et näed siin vanu tuttavaid, saad nosida ehtsat laadakraami, osta üht-teist tarvilikku ja lüüa hea bändi saatel tantsu. Aga see pole muidugi kõik. Mina, muide, sain sel korral lisaks lustile ka targemaks.

 

On laupäev, kell on kaks. Juba ammu on mul 28. august kalendris punase ringiga tähistatud. Mööda Klooga maanteed Tui pargi poole rühkides mõtlen, et küll on hea suvi aastatega nii omaseks saanud Tabasalu Päevaga lõpetada. Nii on see olnud ju iidamast-aadamast, aga eelmine, igas mõttes eriline aasta jättis meid selle suursündmuseta.

 

Möödun raamatukogu eest. Algklassipoisid sätivad seljakotte selga ja võtavad suuna sissepääsuala suunas. Üks kena vanapaar möödub neist, vestiga papi küsib: kuidas läheb siis ka? Hästi, vastab heledapäine südikas poiss, teised noogutavad. Aga mis siis hästi on? Noh, Tabasalu Päev on ju ikkagi, vastab noormees. No kas pole see põgus dialoog kui loodud juhatama sisse perepäeva?

 

Väravatest saab läbi vaid tõendit (koroona läbi põdenud ja/või vaktsineeritud) näidates, ja siin erandit ei tehta.

 

Esimesed tervitajad: kartuli- ja kadakalõhn

 

Kohe saab tunda, et valimised on tulemas – erakonnad on platsis, tehakse kampaaniat, tutvustatakse ideid. Pääsen flaierite, kommide ja käepigistusega. Rahvas koguneb ja kuigi kell on veel varajane, on tibukollastes kostüümides põnnide võimlemiskavale palju kaasaelajaid. Kohe pärast nende etteastet hakkavad kõlama laululaste heledad hääled.

 

Alustan ringkäiku esimesest müügikohast − letil kadakast kuumaalused, ehted ja peegliraamid. Meister ja müüja Tiit Reinart räägib, et kadakast hakkas ta asju nikerdama olude sunnil. Õigemini laste käsul ja see juhtus koroona esimese laine ajal. "Mind pandi koduaresti. Istud kodus, ütlesid lapsed. Mul ju 83aastane ema, riskigrupp! Lapsed tõid kadakat, mul tuli vaimustus peale ja hakkasin kuumaaluseid vorpima," räägib ta muhedalt. Mees müütab ka süüteroose (need on ema tehtud) ja hapnikuküünlaid, mille tegemise tehnoloogia kohta peab ta pika ja põhjaliku loengu. Samuti teab ta rääkida kadaka kasulikkusest: "Aitab saja asja vastu, välja arvatud surm ja sügelised!"

 

Tunda on küpsekartuli lõhna ja see tuleb Tiidu müügipunkti kõrval asuvast kartulispiraaliputkast, mille ees lookleb hirmpikk saba. Ei jaksa ootama jääda, pealegi oleksin järjekorras ainuke täiskasvanu. Ka jääjoogi- ja suhkruvatikiosk on rõõmsalt sädistavate laste piiramisrõngas.

 

Uurin nüüd heegeldatud mänguasju, üks armsam kui teine. Mis vahva katsikukink – kootud kaisumõmm ja tekike, puhtast puuvillast! Selgub, et Õismäel elav Anastasja Kokk oli ka eelmisel korral siin, seekord siiski suurema kaubavalikuga. Ta kiidab siinset kohta: kogukond on sõbralik.

 

Edasi kõndides näen varjualuseid, kust saab infot Tabasallu kerkiva keskuse kohta, mis valmib järgmisel sügisel. Mida kõike sinna ei tule! Poed ja restoranid, pagariärid, turg, bürood jpm. Laadaline, kes on eluaseme otsingul, saab siit kolm sammu edasi astudes teavet korterite hindadest ja ostutingimustest.

 

Elustamine, pääsuke ja paalisõlm

 

Naiskodukaitse boksi ees pugin pannkooki moosiga ja vaatan, kuidas maas matil lebab nukk. Tule tee proovi, ütleb Harju ringkonna Naiskodukaitse meditsiinigrupi juht Ruth Pääsuke. Kõhklen, aga asun siis elustama, arvates, et Ameerika filmid on mingi jälje minusse jätnud ja tean, mida teha. Selgub aga, et on nii palju asju, mida jälgida − tuleb veenduda pea asendis, läheneda õigelt poolt, ja kui raske on teha südamemassaaži! Beebinuku elustamine on hirmutav, aga mis elus ette võib tulla, ei tea.

 

Kui kriitilised olukorrad läbi mängitud, tatsan edasi. Nagu laadal ikka, kuuleb lapsi kindlameelselt nõudmas vilkuvaid jänesekõrvu, pehmeid Hiina mänguasju ja mängupüsse. Üks noormees surub mulle pihku flaieri, mis annab teada, et kohe hakkab lastejooks, ja ma põrkan kokku tohutu Selveri tibuga. Järgmises varjualuses meisterdavad lapsed käevõrusid, saab hüpata traksidega batuudil, oma tegevusi tutvustavad jalka- ja käsipalliklubi. Mina suundun merepääste boksi, kus noored on kogunenud päästerõngaid viskama ja nööre sõlmima. Evelin Alametsa juhendamisel saan teada, et merel olles ei räägi me iial mingist nöörist, vaid alati otsast. Pusin tema juhendamisel paalisõlme teha, leian, et olen selles päris tugev, saan loosirattas osalemiseks vajaliku kleepsumummu ja astun edasi. Kleepsukogumiskaardil on juba olemas kleeps, mille sain MyDance'i stuudio infopunktist selle eest, et tegin ülihästi pääsukest (mis kõrvaltvaatajale pigem lastud varest meenutas).

 

Ohoo, mündi vermimine! Sellisel meetodil vermiti münte keskajal. Virutasin siis minagi haamriga korraliku vopsu ja Harku vald 30 logo oli hoobilt mündi peal. "Teil Harku vallas on kõik sepapoisid," ütles meister. Küsisin, et vabandage, kas on ikka kuldmünt. Veel parem kui kuld, vastas ta, hambaga mitte proovida. Ja pani nööriga mündi mulle kaela.

 

Puhkan pingil jalga ja satun rääkima elupõlise harkuvallakaga. Tema nimi on Raivo Keinask. „Kuidas siis päev on läinud?" küsin ja ta räägib, et hästi, ta sai vajaliku kontakti, et jätkata oma uurimistööd ravimtaimede kasulikkuse kohta. Tal on mõned teooriad, aga vaja oleks teaduslikumat lähenemist. "Kolm korda olen teispoolsuse lävel olnud, üht-teist tean. Ma olen juba selles eas, et võin järeldusi teha," sõnab ta ja kinnitab – Eesti looduses on ravimid olemas, põhiline, mida inimene teha saab, on hoida oma ainevahetus korras.

 

Pidu koduakna all

 

Kogu see aeg, kui mina ringi siblin, on Erkki Sarapuu juhtimisel toimunud laval mitmesuguseid etteasteid. Trummitüdrukud japuhkpilliorkester on just oma etteaste lõpetanud, kõlab vallavanema tervitus.

 

Huviringide võiduloosi väljakuulutamise ajal satun juttu ajama meie kandi mehe Andres Viilmanniga. Tema on Tabasalu Päevadel käinud juba siis, kui need hoopis teises vormis olid: "Tollal oli palju tuttavaid, kellega juttu ajada ja ilmaasju arutada. Nüüd on hästi palju noori." Ta räägib toredaid lugusid oma õemehest Vello Lindist, Ranna sovhoosi juhist, kes meie mail legendaarne kuju oli.

 

Andres ootab päevalt eeskätt Koit Toome esinemist. Ta ütleb, et talle meeldib Tabasalu Päeva juures kõige rohkem nostalgiatunne. Tabasalu probleem on tema meelest aga see, et koht linnastub. "Kui tulin Tabasallu sügaval Vene ajal, oli vallas mõni tuhat inimest. On päevade küsimus, kui linn neelab Tabasalu alla." Sellest on kahju, ütleb ta ja me istume Gin Crafti putka ees pehmetel kott-toolidel mõnda aega vaikides. "Make food, not war," märkan tätoveeritud kirja musta põllega mehe käsivarrel. See on koogimeister, kes on tulnud kohvipausile ja saan signaali – kõik tordile! Ja see ei ole mingi tavaline tort! Igaüks võib võtta lusikaga lauale laotatud maiust. Suu koogine, teen juttu kohalike rõõmsate prouadega, kes ütlevad kui ühest suust, et pidu on mõnus: "Koduakna all on pidu! No kuidas me ei tule siis?" Mõmisen mõistvalt.

 

Kohe pöörduvad meie pilgud aga lavale, sest seal on Pille Pürg, kes on ühtviisi veenev nii Mart Helme kui ka Brigitte Susanne Hundina. Rahvas naerab ja plaksutab. Pidude igavene probleem – aeg läheb liiga kiiresti – kehtib ka sel peol. Eakateklubi Hõbehall liider Ingi Aavaste, elegantne triibuline kaabu peas, nõksutab end Shanoni saatel ja kiidab toredat kogunemist. "Vahva on vaadata, kui pered, sõbrad ja seltsilised on koos. Hea, et kohalikud firmad said end tutvustada ja meeldib ka see, et alati on mõnus esineja, kes rahvale peale läheb. Ka lastele on mõeldud, neil on siin tegevust. Kõik sujub kuidagi. Kõige tähtsam, et inimesed saavad kokku. On ju?" Jah, olen temaga sada protsenti nõus. Kui tantsud tehtud, tuleb välk ja pauk − on ilutulestiku aeg. Koju vantsides mõtlen: annaks jumal, et järgmisel augustil saaks jälle Tabasalu Päevale minna.

 

MARI KUKK

 

Fotod: Aron Urb

 

 

Esimesed Tabasalu Päeva esinejad olid meie kõige pisemad ja nende akrobaatiliste võimetega vanemad.

 

 

Kui inimene pannakse koroona ajal tuppa kinni ja antakse kadakas kätte, võib juhtuda, et sündima hakkavad imeilusad asjad. Nii juhtus Tiiduga.

 

 

Kas sina tead, kuidas kriitilises olukorras käituda? Mina nüüd tean, tänu naiskodukaitse  õpetusele.

 

 

Laual on kook, mis ka kook on.

 

 

Tabasalu poiss Koit Toome esitas Funky Big Bandi saatel pala "Elul ei ole lugu", mille seade autor on Margo Kõlar.

 

 

Tabasalu Päeva, viimase augusti laupäeva lõpetab ilutulestik. Kuidas siis teisiti?