Eelmise aasta üheks suuremaks alustatud projektiks võib pidada võimaliku uue vaatamisväärsuse ja igapäevase külasid ühendava ala ilmestamise eskiislahenduse loomist. Kevadel valminud Tilgu tee ümbruse visioon näeb ette väärtusliku säilitamist ja uute arengusuundade rakendamist.

Harku vallavalitsuse poolt arhitektidelt Marianna Zverevalt ja Oliver Alverilt tellitud töö eesmärk oli vaadata Tilgu tee piirkonnas olevat mere ja klindi vahelist ala, analüüsida seisu, tuua välja olemasoleva parimad küljed ning tervikust lähtuvalt pakkuda välja arenguvisioon.

Alveri sõnul on visioon heas mõttes ulmeline ja ta kiidab koostööaldist külarahvast: "Isegi ideed, mis esimesel hetkel tundusid ebarealistlikud, näiteks ülemine teerada klindi peal, mis asub suvilate juures, kanti pärast kohalikega suhtlemist kaardile tagasi." Ühtviisi oluline oli visiooni loomisel nii looduskaitseala hoidmine kui ka piirkonna muutmine ja areng.

Kas ideed on teostatavad, näitab aeg. Kõiki plaane ei ole võimalik ühekorraga ellu viia, möönab Alver, ent järk-järgult saab neid hakata ellu viima ning otsima täpsemat tehnilist lahendust ja rahastust.

Valla siht: mugavam liiklemine ja avatus merele

Vallavanem Erik Sandla sõnab, et vallavalitsus on kavandi, mis koondab erinevad ideed Muraste ja Meriküla piirkondade ühendamiseks ning merele ligipääsuks, vastu võtnud. "Selle pinnalt saame edasi minna ja alustada reaalsete juurdepääsuteede, parklate, terviseradade ja ujumiskohtade rajamisega. Esitatud töö puhul peame praegu olulisimaks Muraste ja Meriküla piirkondade ühendamist jalakäijatele ning kergliiklejatele, mis eelkõige peaks lihtsustama liiklemist Muraste koolimaja ning Meriküla spordi- ja õppekeskuse vahel." Ta lisab, et samuti on väga oluline Muraste klindipealse avamine jalakäijatele ja tööst tulenevate ettepanekute arvestamine koostatavates detailplaneeringutes.

Vallavalitsuse arendus- ja haldusosakonna juht Ergo Eesmaa tõdeb, et kuna suur osa töös esitatud ettepanekutest, mis võimaldaksid Muraste ja Meriküla piirkonna jalakäijatele mugavamalt avada, asuvad Muraste looduskaitsealal, on vallavalitsus planeerinud esimese asjana küsida Keskkonnaameti seisukohta planeeritavate ühendusteede rajamiseks. "Kuna tegemist on looduskaitsealaga, on eelduslikult plaan ühendusteid teha vaid olemasolevate radade ja teede asemele. Samuti on väga oluline ühendusteede rajamiseks eraomanikelt põhimõttelise nõusoleku saamine, kuna kõiki planeeritavaid ühendusteid ei ole võimalik rajada vaid riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvate kinnistute kaudu," räägib Eesmaa.

Seltsid pooldavad arengut, kuid ennekõike loodust hoides

Muraste külaseltsi liikme ja loodusretkejuhi Katre Kuusiku sõnul on oluline mõelda suurelt, kuid arvestada kõigi ja kõigega: "On tore näha, et Meriküla spordi- ja õppekeskus on toonud uusi tuuli meie mereäärsesse valda." Ta ütles, et arvesse tuleks võtta seadused.

Tallinna-lähedased looduslikud kohad on tema sõnul tundlik teema. "Vaadates laudtee plaani, pole arvesse võetud seda, et tegemist on Muraste looduskaitsealaga, kus elavad valla suurulukid, kelle liikumist ei tohiks takistada. Looduskaitsealale metsa tänavavalgustuse rajamine jääb arusaamatuks. Antud piirkond on elukatele, sh nahkhiirtele, riigipiire ületava tähtsusega rändekoridor." Meriküla keskuse trepp on Kuusiku sõnul hea mõte, küll aga on õhus küsimus, kas on võimalik ümber ehitada 80 m eemal asuv olemasolev trepp loodusesse sobivaks. Metsarajad on tekkinud ajalooliselt, enamik hästi läbitavad, huvitavad käia, niiskematesse kohtadesse on laudtee rajamine hea idee, lisab ta.

Mairold Vaik, Meriküla elanik ja Meriküla seltsi liige, ütleb, et Meriküla metsa- ja kallasradadele on kõik oodatud, aga kui uute rajatistega linnast siia meelitada massiliselt inimesi, tuleb kõik riskid väga põhjalikult läbi arutada. "Küla ei pea muutuma atraktiivsemaks, aga visioon sisaldab ka asjalikke ettepanekuid. Pigem olgu külalised ette näidatud radadel ja randades, kui eksivad ohtlikesse või looduslikult tundlikesse paikadesse."

Ta on veendunud, et vaateplatvorm tuleb ohutumaks teha. Samuti kiidab ta mõtet ehitada õppekeskuse juurde uus trepp, mis tekitaks ühenduse naaberkülaga, sealhulgas pikendada Tüve tänavat Muraste kooli poole. "Kui see osa oleks juba olemas, vaevalt kuueklassilist kooli laiendataks," sõnab Vaik.