Uudised ja teated

Eestimaa Looduse Fond ootab inimeste abi – andke märku, kus asuvad nahkhiirekolooniate varjepaigad

Et aasta loomaks 2020 kuulutatud nahkhiire olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad. Eriti oodatakse teateid poegimiskolooniate kohta hoonetes.
 
Nahkhiirekolooniate kohta pole uurijatel just ülemäära palju infot, eriti suviste kolooniate kohta, ja kuigi poegima tulevad nad hoonetesse alles mais, on paslik juba praegu teavitustööga alustada, eriti kuna tänavuseks aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir.
 
Nahkhiireuurija Lauri Lutsar rõõmustab, et aasta loomana saab vahelduseks tutvustada ka seda loomarühma, kes pole jahiloomad, kes ei ole kiisuna armsad või uhke hundina ja tööka koprana samastamist väärivad. "Üks, mis kindel, nahkhiiri on Eestis mitu liiki, praegu 14, aga see arv võib muutuda. Laias maailmas on neid koguni üle 1400. Kui on juba selline hulk liike, on selge, et Maa ökosüsteemides on neil oluline roll. Isegi Eestis moodustavad nahkhiired umbes 1/5 kõikidest meie imetajaliikidest," räägib Lutsar. Ta tõdeb, et ega öisel ajal lendavaid putukapüüdjaid meil peale nahkhiirte ja mõne üksiku linnuliigi olegi. Esimese hooga meenub talle öösorr. "Öösorr orienteerub nägemise järgi, nahkhiired aga kasutavad kajalokatsiooni, mis loomulikult annab neile võimaluse püüda öösel palju väiksemaid putukaid. Nahkhiirtega on nii, et iga liik on kohastunud teatud putukarühmadest toituma ja püüdma putukaid teatud lennupaigast. Igal liigil on oma ökoloogiline nišš," kinnitab uurija ja selgitab, et see vähendab liikidevahelist konkurentsi ja võimaldab suurt liigilist mitmekesisust samas piirkonnas. Maailmas aga on käsitiivalistel veel kaks märkimisväärset rolli täita looduse majapidamises: taimede tolmeldamine ja seemnete levitamine.

Miks on vaja nahkhiiri kaitsta?

Nahkhiired on pikaealised ja aeglase paljunemisega liigid. Nad on ka väga koloniaalsed. Kui ühe kolooniaga midagi juhtub, võib kohe tekkida arvestatav kahju kogu populatsioonile. Peale selle ähvardavad nahkhiiri mitmed inimtegevusest põhjustatud ohud: muutused maastikus (nt linnamaastiku pealetung), mürkkemikaalide kasutamine, valgusreostus, hukkumine tuuleturbiinides jne.

Kus kandis Harku vallas leidub nahkhiiri kõige rohkem?

Talvel ilmselt Viti ja Humala maa-alustes ruumides. Eri aastaaegadel on pilt muidugi täiesti erinev. Nahkhiired ju lendavad ringi ja kogunevad neisse varjepaikadesse, kus parasjagu on neile sobivad tingimused. Nii et kui püüda kirjeldada nahkhiire elupaika, võttes näiteks ühe konkreetse isendi, siis aasta jooksul kasutab ta paljusid piirkondi, mis kõik on talle võrdselt tähtsad. Seetõttu ei kasutagi nahkhiireuurijad tavaliselt sõna "elupaik", vaid ütlevad täpsemalt: talvituspaik, lennupaik, lennukoridor, toitumispaik, poegimiskoloonia varjepaik, ülemineku-varjepaik jne. Kõik sellised paigad kokku moodustavad ala, kus nahkhiir aasta jooksul tegutseb. Vahemaad selliste kohtade vahel võivad olla paarist kilomeetrist tuhandete kilomeetriteni. Meil tavalist põhja-nahkhiirt võib kohata lendamas igal pool Harku valla territooriumil, suured lagedad alad ehk välja arvatud, aga poegimiskolooniad on ka neil ainult üksikutes kohtades. Talvituspaikadest on meil ülevaade parem.

Kui olulised on uurijate jaoks Harku vallas asuvad kolooniad?

Harku vallast võib ära mainida mõistagi Humala, Viti ja Naage, aga ka kõik mõisa- ja talukeldrid koos moodustavad olulise talvituspaikade võrgustiku vähemalt kahe liigi jaoks (põhja-nahkhiir ja suurkõrv). Suvel on nahkhiirtele olulised putukarohked toitumispaigad, milleks on tihti veekogud ja nende ümbrus (kui on suhteliselt tuulevaikne öö, käib ka meri selliste väärtuslike paikade alla). Rände ajal on nahkhiirtele oluline mererannik ja suured jõed, ilmselt ka klindiserv koos selle all kasvava metsaga. Sellistes paikades asuvad nahkhiirtele olulised lennukoridorid. Aga siin on palju veel uurida. Vääna-Viti ja Humala on rahvusvahelise tähtsusega nahkhiirte talvituspaigad. Talvituspaikade juures toimub ka parvlemine (sügisel, kevadel). Siis käib talvituspaikade juurest läbi märgatavalt suurem hulk nahkhiiri, kui sinna talveks jääb. Parvlemise juures on veel ka palju salapärast, aga ilmselt on nahkhiirtele seejuures väga tähtis omavaheline suhtlemine.

Milliseid liike vallas on?

Harku valla talvituspaikadest on leitud vähemalt kuut liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, suurkõrv, veelendlane, tiigilendlane, Nattereri lendlane, tõmmulendlane. Suvel on leitud lisaks ka pargi-nahkhiirt ja suurvidevlast.

Miks ma nahkhiiri talvituspaigas vaadata ei või? Mis neid häirib ja kuidas ma aru saan, et nad on häiritud?

Oma keldris võib küll vaadata, aga mitte suurtes koopa-tüüpi talvituspaikades. Keldris on tavaliselt alla kümne nahkhiire ja seal käivad inimesed suhteliselt harva. Suurtes koobastes on nahkhiiri sadu ja inimesed võivad hakata neid paiku külastama väga tihti. Suurtes talvituskolooniates tekib ka ahelreaktsioon –  üks äratatud nahkhiir äratab oma tegevusega teisi nahkhiiri. Kulub palju tunde, enne kui olukord rahuneb.
 
Kas häiriti või mitte, ega sellest pruugigi aru saada, sest nahkhiirtel võib kuluda tardunest ärkamiseks tund aega. Selle ajaga on inimene tavaliselt koopast juba lahkunud, aga häirimine on juba toimunud. Nahkhiiri segab isegi see, kui üks inimene oma arust vaikselt hiilides koopas liigub, või kui koopasse kostab näiteks ehitusmüra.

Miks on vaja teada nahkhiirte asupaika eeskätt hoonetes? Kui ma leian nahkhiire näiteks oma maamaja pööningult, mida ma peaks tegema ja kuhu teatama?

Hoonetes on suvel poegimiskolooniad. Mõne haruldase liigi poegimiskolooniate kohta polegi meil veel andmeid. Kui koloonia on hoones, on ka oht teha nahkhiirtele liiga, kui hakatakse remonti tegema vms. Kui on kahtlus, et hoones on nahkhiirte koloonia, oleks vaja planeerida töid aegsasti ja küsida nõu nahkhiirte asjatundjalt. Ekspertidega saab kontakti nii Eestimaa Looduse Fondi, Facebooki nahkhiiresõprade grupi kui ka keskkonnaameti või e-posti nahkhiir@elfond.ee kaudu.
 
MARI KUKK
 

Aasta loom 2020 avaõhtu "Nahkhiired" toimub 30. jaanuaril kell 18.00 Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses. / Foto: Rauno Kalda
 
Humalas ja Vääna-Vitis on uurijad viimastel aastatel talvel kokku lugenud 400–450 nahkhiirt.
 
Eesti Loodumuuseum kogub kuni 12. veebruarini lugusid nahkhiirtest. Vaadake lähemalt www.loodusmuuseum.ee.