Uudised ja teated
« Tagasi
Emotsionaalne tugi lapsevanemale distantsõppe ajal
Innove õppekava- ja metoodikaagentuuril ilmus video, kus peaspetsialistid Kristin Veltri ja Anna Golubeva vastavad küsimustele, mis lapsevanemaid vaevavad – alustades süümepiinadest ja ülekoormusest kuni tühja külmkapi ja pidevalt piiksuvate ekraanideni.
Ma ei saa ise ka enam aru, kas ma olen ema, õpetaja või tubli kodukontorist töötaja?
Sa ei peagi praegu kõike 100% tegema. Mitte ühelgi institutsioonil ei ole sulle praegu selliseid ootusi. Pane paika prioriteedid ja anna julgelt teada, kui ei tule toime – kas lapse koolile või tööandjale. Keegi teine ei näe sinu pähe ega tunne sinu tundeid. Teavita ise, kui sul on raske.
Mida teha, kui internet ei tööta, e-kool on jälle maas?
Mõtle nii: mis siis! Kõigepealt rahune, astu korraks kõikidest seadmetest eemale, proovi uuesti, ja kui siis ka ei toimi, siis anna telefoni teel koolile teada, et tehnika ei toimi.
Leppige sellega, et te ei ole IT-spetsialist, keegi ei saa teilt seda ka oodata.
Lapsed on nüüd terve päeva kodus ja külmkapp on kogu aeg tühi.
Muidugi kulub kodus praegu toitu palju enam kui tavaliselt. Eriti teismelised võivad käia külmkapi vahet päris tihti. Teavita oma lapsi sellest, millistest toiduainetest plaanid teha lõuna- või õhtusööki ja mida võib süüa vahepalaks. Nii ei teki tühjast tüli. Kaasa ka lapsed toidutegemisse, las nad aitavad.
Kui söögi valmistamisega või toiduainete varumisega on rahaliselt probleeme, siis ole julge ja aus. Pöördu kohaliku omavalitsuse poole või anna teada koolile, küsi abi.
Lapse ülesanded on mulle väljakutseks. Ma ei oska!
Võta rahulikult. Paljud vanemad, ka algklassilaste vanemad on mures, et nad ei oska lastele antud ülesandeid ise lahendada. Keera õpikus või töövihikus paar lehekülge tagasi – ilmselt on seal lihtne selgitus ja õpetus olemas. Ära häbene! Laps õppis antud teemat alles hiljuti, vanemad aga aastakümneid tagasi.
Lapsele võid vabalt tunnistada, et ei oska seda ülesannet. Vajadusel teavita kooli. Sinu roll ei ole anda uut sisu lapsele edasi.
24/7 perega, taustaks surisevad ekraanid, suured tahavad abi õppimisel, väiksed tahavad tähelepanu…
Hinga, peatu, mõtle läbi: mis on hetkel prioriteet? Endast väljas olles on alati prioriteet rahuneda. Kõnni teise tuppa, jaluta veidi. Kui lapsed on piisavalt suured, siis jaluta 30 minutit õues.
See on erakordne olukord meile kõigile – liiga paljud tahavad korraga meie tähelepanu. Eemaldumine, korraks oma aja võtmine on siin võtmesõnaks.
Mida rohkem ma loen ja vaatan, seda hullemaks tundub, et olukord läheb…
Loobuge raskeks ajaks nõiakunstist ja oraaklitest, usaldage ainult tunnustatud meediaväljaandeid. Ärge minge paanikaga kaasa, ärge jagage sotsiaalmeedias levivaid kontrollimata fakte. Mida suurem on hirm ühiskonnas, seda keerulisem on meil igapäevaselt toimida.
Olen halb ema. Olen juba mitu korda häält tõstnud ja uksi paugutanud…
Sa oled hea ema. Su lapsed armastavad sind tingimusteta. Me oleme inimesed, nii emad kui ka isad ärrituvad mõnikord. Kui olukord läheb üle piiri, kui sa lihtsalt ei suuda, siis pärast eemaldumist korda endale: ma tulen sellega toime, kõik möödub.
Sotsiaalmeedias näib, et teised tulevad toime kümme korda paremini kui mina…
Vaata olukorda kainelt. Sotsiaalmeedias levibki kõiksugu infot. Sina mõtle nii: ma annan endast parima ning et siin, sellel ajahetkel teen ma täpselt nii nagu parimaks pean.
Kõige olulisem – päeva jooksul tekkinud kriisid tuleb abikaasa, tööandja, kolleegiga läbi arutada. Juba mõne tunni pärast näed ka ise, et midagi hullu ei olnud. See oli vaid hetk, midagi pole hullu, kõik läheb mööda, ka rahu ja vaikuse aeg tuleb tagasi.
Ma lähen hulluks kõikidest nendest piiksudest ja teavitustest. Minul ja minu lapsel on korraga lahti 11 vestlusgruppi…
Stopp! Anna teada oma tööandjale või lapse õpetajale, et see pole mõistlik lahendus, töötajad või õpilased ei suuda erinevates selge nimeta gruppides orienteeruda.
Infomüra väsitab meid. Mida vähem, seda parem. Ole olulise info jaoks saadaval, aga ära ole kogu aeg olemas mis tahes teavituste osas.
Kui kaua see veel kestab? Ma enam ei suuda …
Tegelikkuses ei oota keegi meilt imetegusid. Me ise piitsutame ennast liialt. Tahame olla tublid, ootame endast liiga palju. Tegelikult on kõik inimesed vahel ärevad ja tõstavad häält.
Vaata videot: www.innove.ee
SA Innove