Uudised ja teated

« Tagasi

Hakkame jälle kütma. “Kaminad ja ahjud ei ole kindlasti kohad, mille kaudu oma prügist vabaneda!”

Harkujärve korstnapühkija Raik Parts on näinud, et osa inimesi pigistab oma küttekollete hooldamisel silma kinni ja loodavad heale õnnele. Õnneks on rohkem neid, kes oma küttesüsteemidest hoolivad.
 
Mis on põhjuseks neil, kes korstnapühkijat ei kutsu ja ka ise lõõre ei puhasta, seda Harkujärvel elav korstnapühkija öelda ei oska. Ta nendib vaid, et vastutus seda teha on ennekõike majaomanikul, korstnapühkija püüab ennetada kõige hullemat, lähtudes seadusest ja oma kogemustest.
 
Parts ütleb, et korstnapühkija töö on küttesüsteemide hooldamine ja puhastamine ning süsteemi seisukorra kontrollimine. Samuti teostab ta tuleohutuse ülevaatuse, et küttesüsteem vastaks kehtivatele standarditele. Kui on puudujääke, jagab ta nõu, kuidas olukorda parandada. Parts paneb südamele, et kindlasti tasuks korstnapühkijalt küsida pärast töö tegemist akt, mis garanteerib, et süsteem sai puhastatud ja kütmine on lubatud.
Suvilate puhul kehtivad täpselt samad nõuded, mis eramajade puhul.
 

Kui tihti küttesüsteeme puhastama peaks? Ja miks ma seda ise teha ei või?

Vastavalt seadusele tuleb küttesüsteemi puhastada vähemalt kord aastas, vajadusel sagedamini. Eramajas on õigus neli aastat ise pühkida ja viiendal aastal tuleb kutsuda korstnapühkija, kuid ise pühkides tuleb seda ka tõepoolest korralikult teha.
Kortermajades ja ridaelamutes peab igal aastal tellima korstnapühkija, ise pühkimine seal lubatud ei ole. Kogu kortermajale tellitud teenus annab kindlustunde kõigile elanikele, et kogu hoone küttesüsteem on hooldatud ja ohutu.
 
Korstnapühkija on koolitatud seda tööd tegema – meil on olemas õiged tööriistad ja oskus näha pisiasju, mida tavainimene suure tõenäosusega ei märka. Näiteks on võimalik tahma järgi aru saada, kui koldes on olnud pidev vaegpõlemine.

 

Kui kutsun korstnapühkija koju, siis mida ta vaatab, millele tähelepanu pöörab?

Korstnapühkija pöörab tähelepanu kogu küttesüsteemile, mis koosneb korstnast, küttekoldest, ühenduslõõrist ja muudest olulistest osadest. Korstna puhul näiteks tuleb veenduda, et see oleks terve ega esineks pragusid. Samuti et korstnalõõris ei esineks pigi ja korstna ohutuskujad põlevmaterjalidest oleksid tagatud. Korsten peab olema kahest küljest jälgitav kogu maja ulatuses.
 
Samamoodi ahjude ja pliitide puhul kontrollime kolde ning lõõride seisukorda jne.
Alati tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ühekordsete metallist suitsutorude ohutuskujadele. Selle vastu eksitakse tihti, kõige sagedamini leiliruumides. Näiteks on saunakerisest välja tuleva suitsutoru ohutuskuja laega 1200 mm (eeldusel, et lagi on puidust ehk põlevmaterjalist).
 

Mida pean enne korstnapühkija tulekut tegema? Ja mis saab siis, kui mul redelit ei ole?

Enne korstnapühkija saabumist on soovitatav kütta eelmisel päeval, samal päeval tuld teha ei tohi. Kogu küttesüsteemile peab olema tagatud ligipääs, kaasa arvatud pööningule ja katusele.
 
Kõik küttesüsteemi avad tuleb sulgeda, vajadusel ka kinni teipida. Korstnapühkija vaatab need ka enne tööle hakkamist üle. Võimalusel eemaldada mitteolulised asjad küttesüsteemi ligidusest, et oleks piisavalt ruumi töötamiseks. Vastavalt seadusele peab tellija tagama korstnapühkijale ligipääsu korstnani. Kuid ükski korsten ei ole veel pühkimata jäänud. Minul vähemalt mitte, aga olen ka kuulnud muid lugusid.

 

Millega kütta, millega mitte?

Kütta võiks kvaliteetse küttematerjaliga – näiteks kuiv puu või usaldusväärsest allikast soetatud puitbrikett. Kaminad ja ahjud ei ole kindlasti kohad, mille kaudu oma prügist vabaneda! Kütmiseks ei sobi pappkartong ega toiduainete plastpakendid.
 
Millised on müüdid, millega kokku olete puutunud, ning mida tuleb ikka ja jälle ümber lükata?
Esiteks: eramajade puhul arvatakse, et korstnapühkimise akt kehtib viis aastat, tegelikult kehtib akt ühe aasta. Seaduse järgi võib peremees eramaja esialgu ise neli aastat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda spetsialist. Teiseks: vanast ajast on jäänud arusaam, et pärast korstnapühkija külaskäiku tuleb hakata kodus suurpuhastust tegema. 
 
Tänapäeval kasutatakse aga tuhaimurit ja kaitsevarustust, mis aitab korstnapühkijal oma tööd võimalikult puhtalt teha. Tihti ütleb perenaine pärast visiiti: "Kohtume järgmisel aastal!", sest peremees jätab seda tööd tehes suurema segaduse maha kui mina. Millegipärast arvatakse ka, et küttesüsteemi on kõige targem hooldada vahetult enne kütteperioodi. Tegelikult on kõige mõistlikum seda teha hoopis kevadel pärast kütteperioodi – siis on terve suvi aega võimalikke puuduseid kõrvaldada.
 
MARI KUKK
 
Foto: Mari Kukk