Uudised ja teated

« Tagasi

Haridusvaldkonna rahastamisotsuseid tuleb vaadata vallaüleselt

Igaühel on õigus haridusele. Suur osa Harku vallavalitsuse eelarvest läheb just meie laste hariduse ja tuleviku kindlustamiseks. Kuidas sünnivad sellekohased otsused?
 
Kui 2001. aastal Harku valda Murastesse elama tulin, oli see, nagu sõidaksin maale. Rannamõisa kirikust edasi polnud veel uusarendusi näha ja kõikjal lokkas rohelus. Valla areng on olnud aga kiire ja järgneva, pea 20 aastaga on muutunud palju.
 
Mõni aeg tagasi leidsin kodust 2007. aasta Harku valla turismibrošüüri. Lugesin sealt, et 1995. aastal oli vallas 4939 ja 2006. aastal 9396 elanikku. Praegu on meil aga juba üle 15 000 elaniku. See on olnud üsna suur ja pidev kasv. Selle tõttu on tõusnud vajadus ka valla teenuste, taristu, teede jne parandamise, juurde- ja ümberehituste ning mitmesuguste hooldusmahtude suurendamise järele. Lisandunud on ka vanade suvilapiirkondade ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni väljaarendamise projektid. Kõik see on tähtis valla iga-aastaste ja tulevaste tegevuste ning eelarvete planeerimisel. Täiendavalt eelnevale aga lisanduvad olulise on osana sotsiaalkulutused.
 
Kõige suurem osakaal valla eelarves on haridusvaldkonna jooksvatel kuludel. See moodustab erinevate aastate lõikes valla eelarvest üle 60%. Siia alla ei kuulu selle valdkonna laenuraha eest tehtud investeeringud. See tähendab, et kõikide vallaelanike maksulaekumistest läheb suur osa meie laste hariduse ja tuleviku kindlustamiseks. Seetõttu on ka kõik haridusvaldkonda puudutavad tegevused ja otsused ülitähtsad. Need ei puuduta ainult neid, kelle lapsed valla koolides käivad, vaid kõiki, kes on valla elanikud. Siinkohal olgu see mõttekoht nendele, kes faktiliselt elavad vallas, aga registreeritud elukoht on mujal.
 
Käimasolevatest uusarendustest tingitud lasteaiakohtade vajaduse rahuldamiseks tuleb vallal juba lähiaastatel Tiskresse rajada Tiskre lasteaed koos kooliga. See aga tähendab tänase teadmise juures vähemalt seitsme miljoni euro suurust investeeringut.
 
Mainimata ei saa ka jätta Harku valla ajaloo suurimat haridusinvesteeringut – Tabasalu hariduslinnakut. Juba tuleval suvel valmib seal uus koolihoone kuni 550 õpilasele ja riigigümnaasiumi maja kuni 360 õpilasele. Riigi otsus rajada meie valda tugev riigigümnaasium on selge hinnang valla jätkusuutlikule hariduspoliitikale.
 

Rahalisi võimalusi arvestades

Ühe tähtsatest otsustest tegi Harku vallavolikogu 28. veebruari 2019. aasta istungil, kus päevakorras oli punkt nr 16. Otsus: Muraste-Suurupi kandis kolmanda kooliastme avamine. Vallavalitsusele ülesande andmine. Otsustati 16 poolthääle ja null vastuhäälega (kohal oli 17 vallavolikogu liiget).
 
See otsus andis võimaluse kaaluda vallavalitsusel kolmanda kooliastme avamise alternatiive, millest on juttu olnud ka varasematel haridusteemalistel aruteludel, tehtud ka uuringuid ja analüüse. Alternatiive oli kaks: Muraste kooli laiendamine juurdeehitatava hoone näol ja Meriküla kompleksi kasutuselevõtt.
 
Küsimus oli, kas võtta kasutusele väga heas korras ja üliheade võimalustega Meriküla õppehoone selle juurde kuuluva hoonekompleksiga, sisustada ja kohandada see kolmanda kooliastme pidamiseks ja parandada ligipääsetavust või ehitada uus koolimaja Murastesse, mis oleks värske, aga tooks kaasa põhimõtteliselt ebamõistlikud topeltkulud mõlema hoone samaaegsel haldamisel.
 
Muraste kooli juurdeehituse korral oleks arvestuslikult vaja olnud ehitada hoone, millel on kasulikku pinda u 2100 m². Selle maksumus on hinnanguliselt vähemalt 2,5 miljonit eurot (värskeks võrdluseks võib siia tuua näite, kus umbes 3100 m² suuruse Kuusalu algkoolimaja ehitusmaksumus on 3,5 miljonit eurot). Ehitusmaksumusele lisandub kooliruumide sisustamine, mis jääb hinnanguliselt 500 000 euro kanti. Arvestada tuleb ka koolimaja ehitusaegsete lisakuludega, kas siis ajutise kolmanda kooliastme pidamisega Merikülas või Murastesse renditavates moodulites. 
 
See kulu on aga selgelt ebamõistlik, kuna mõlemal juhul on ajutise iseloomuga ja jäävat kasu vallarahvale sellest pole. Näiteks 2000 m² pinna puhul kujuneb koos projekteerimise, paigalduse ja sisustusega esimese aasta maksumuseks ligi miljon eurot.
 
Kokkuvõttes on hinnanguline maksumus üle nelja miljoni euro pluss kaasnevad täiendavad iga-aastased koolipidamiskulud. 2020. aastal on näiteks Muraste kooli eelarve ligi 800 000 eurot, millest poole moodustavad majandamiskulud.
 
Teise lahenduse korral võetakse kasutusele Meriküla õppehoone, tehakse vajalikud kulutused ja  investeeringud, et seal oleks koolipidamine võimalik. Selle kasuks räägib suhteliselt uus, väga hea ja laiade võimalustega hoonekompleks, mille kooliotstarbeline kasutuselevõtt on igati mõistlik. Vanemate ebamugavuseks on aga autoga õpilast kooli viies pikem koolitee (lahenduseks koolibussid) ja vajadus üldiselt ligipääsetavust parendada.
 
Viimane ei ole aga oluline ainult kolmanda kooliastme pidamise vaatevinklist, vaid kogu kompleksi kasutamise ja sealsete tegevuste ning kohalike elanike jaoks. Vajadus ei ole uus, see on vallavalitsusele ja -volikogule teada ning ühtlasi on valla arengukavas kajastatud teema. Merikülas õppehoone kohandamise ja kooli avamisega seoses on tehtud seni ühekordseid kulutusi 255 000 euro ulatuses ning 2020. kooliaastaga seoses lisandub veel 115 000 eurot, sealhulgas Merikülla viivate bussiliinide kulu. Lisanduvad 2020/21. õppeaasta kommunaalkulud, mis on 120 000 eurot. 
 
Meriküla kompleksi ligipääsetavuse parendamiseks tehtud kulutused on 300 000 eurot ja planeeritud kulutusi on veel suurusjärgus alla miljoni euro. Oluline on, et sellest ei saa kasu ainult kooli 7.−9. klassid (kasutavad üheksa kuud aastas), vaid kohalikud elanikud ja kõik, kes kasutavad kompleksi aasta ringi. Ühtlasi on nii tagatud piirkonna parem ligipääsetavus merele ja see on oluline kõigile elanikele.
 

Mõistlikke lahendusi otsides

Arusaadav ja mitte pahaks pandav on Muraste piirkonna lastevanemate ning laste huvi saada kõige mugavam ja kasulikum lahendus koolis käimiseks. Samas ei ole vastuvõetav viis, kuidas seda püütakse saavutada. Liiga palju on lendu lastud "legende", mis on seotud Meriküla õppehoone kasutusele võtmisega. Toon ühe näite: käesoleva aasta esimeses pooles on kolm minu tuttavat küsinud, miks kolitakse Muraste kool Merikülla või miks kolitakse sinna Muraste kooli kolmas kooliaste? Ikka ja jälle pean selgitama, et esiteks ei ole Muraste kool kusagile kolinud ja olemasolevas koolihoones jätkub 1.−6. klasside tegevus endisel kujul. Samuti ei ole Muraste koolil mitte kunagi olnud kolmanda kooliastme koolitusluba, mistõttu ei ole võimalik ka kooli kolmandat kooliastet kusagile kolida. 
 
Lisaks levivad arvamused, et Tilgu tee on väga ohtlik ja kitsas ega sobi kooliteeks. Tegelik elu näitab midagi muud – õppekompleksi juurde viivat rahuliku liiklusega teed on kõik need aastad edukalt kasutatud. Mööda seda teed on ka varem bussid kooli sõitnud ja liiklus on toiminud. Veel enne eriolukorra kehtestamist viidi ligi 200 Tabasalu jalgpalliklubi last Meriküla kompleksi trenni bussi või autoga. Lisaks kasutavad sedasama teed lapsed, kes käivad Meriküla kompleksis huviringides.
 
Heaks kiita ei saa meedias ja sotsiaalmeedias toimuvat, mis on kaugel heast suhtlemistavast, ega tegevust nii keskkonna- kui ka maanteeameti suunal, kus püütakse kõikvõimalike vahenditega takistada valla poolt koolitee parendamise ettevõtmisi. Tegelikult võiks vanemad teha täpselt vastupidist: paluda vastavatel ametitel leida võimalused Meriküla ligipääsetavuse parandamiseks.
 
Mis puudutab kooli õpetajaskonda, siis Muraste kooli pikaaegne direktor ei näidanud üles aktiivsust ega otsustusvõimet seoses Merikülla kolmanda kooliastme avamisega ja ühtlasi puuduvad Muraste koolil siiani esimese ning teise astme tähtajatud koolitusload, samuti puudub kolmanda kooliastme koolitusluba. Seega anti Tabasalu ühisgümnaasiumile (TÜG) ülesanne oma koolitusloa põhjal avada Merikülas kool ja leida vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad. 
 
Sellega on saanud TÜG-i direktor Martin Öövel igati hästi hakkama, eriti arvestades lühikest ettevalmistusaega. Hea meel on ka selle üle, et praegune Muraste kooli direktori kohusetäitja Liina Teesalu on valla haridusosakonna töötajatega saanud käima hea koostöö ja tegeletakse aktiivselt haridus- ja teadusministeeriumi õiendis toodud Muraste koolile tehtud ettekirjutuste täitmisega.
 
Kokkuvõtteks ütlen, et iga valla elaniku õigus on enda jaoks välja võidelda parimad tingimused elamiseks, hariduse saamiseks jne. Samas on vallavalitsuse ja -volikogu liikmete kohustus lähtuda kõikidest piirkondadest, huvigruppidest ja elanikest ning teha  otsuseid, mis on kogu valla huvides. Vallavalitsus on volikogu poolt antud ülesannete täitmisel sellest ka lähtunud.
 
VYTAUTAS MARTINONIS, Vallavolikogu esimees
 
Foto: erakogu