Riigikogu võttis 8. aprillil vastu seaduse, millega on hoolduspere vanematele võimalik suuremat toetust maksta ja luuakse võimalus maksta harvikhaigustega lastele puudega lapse sotsiaaltoetust.

 

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (146 SE) olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, asendushooldusteenust ja hoolduspere vanemate toetuseid, harvikhaigustega lastele toetuste maksmist, puude ja selle raskusastme tuvastamist ning eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamist.

 

Seadus loob paindlikkuse, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada hooldusperedes ja pere- või asenduskodu perekodudes kasvavate laste arvu. See on võimalik juhul, kui paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, kui on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus. Paindlikkus laste arvu osas võib olla oluline ka käesolevas eriolukorras. Samuti muudetakse minimaalset summat, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hoolduspere vanema minimaalne toetus või tasu kaks korda.

 

Seadusega luuakse Sotsiaalkindlustusametile võimalus hakata maksma tulevikus harvikhaigusega lastele puudega lapse sotsiaaltoetust haigusest tulenevate lisakulude hüvitamiseks ka juhul, kui neil ei ole välja kujunenud puuet. Eesmärk on võimaldada harvikhaigustega lastel, kellel ei ole välja kujunenud puude tunnuseid, kuid kelle rahaline toetamine on vajalik puude ennetamiseks, saada riiklikku toetust.

 

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks.

 

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus võimaldab Eesti Töötukassal põhjendatud juhtudel kasutada silmast silma nõustamisele kutsumise asemel senisest paindlikumalt töötu nõustamist telefoni teel või pöördumisega Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu. Lisaks sätestatakse erakorralistes olukordades rahaliste meetmete rakendamine eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks eriliselt haavatavate sihtrühmade puhul.

 

VEIKO PESUR

Riigikogu pressiteenistus