Harku valla külaseltsidel oli möödunud aasta tegus. Anname neile sõna.

 

Adra: Eesmärk on seltsielu taastamine

Adra külaselts on tegutsenud 2011. aastast. Viimasel ajal on tegevus aga kahjuks soikunud. Viimane uudis Adra külaseltsi kodulehel pärineb 2017. aasta detsembrist, 2018. aastal ei korraldanud selts ühtegi avalikku üritust. See on väga kurb. Kuid edasi positiivsetes toonides.

Adra küla aktiivsem osa ei soovinud sellise olukorraga leppida ja asutasid humoorika nimega külaseltsi Adra küla aktivistid. Jah, meie olemegi külaelu aktivistid, kelle üks eesmärke on seltsielu taastamine.

Aprillis puhastasime prahist välja kultusekivi Adra külas. Idee tuli Türisalu ja abi Humala külast. Kultusekivi ümber oli aastatega veetud hulganisti põllukive ja mulda. Kivist oli näha esialgu vaid väike osa: kivi pealmine osa ja mõni lohk. Kaevasime ja rassisime. Töödel hoidis silma peal muinsuskaitse inspektor ja boonusena saime teada palju huvitavat sellest kaugest ajast, kui neid kive siin kandis pühaks peeti.

Augustis võtsime osa Humala küla suvepeost. Selle korraldamine sai alguse Humalas elava Maidu spontaansest ideest, mis haaras kõiki kaasa. Pidu toimus Riigikaitse Rügemendi territooriumil – kõigile soovijatele korraldati ekskursioon äsja renoveeritud hoones. Ka saun oli kuumaks köetud, lastele oli lustimiseks küttega bassein. Juhhei ja sulpsti! Kuna osa külalistest olid Vääna pritsumehed, korraldati külalistele väike võistlus.  Ühel hetkel läks see üle lustlikuks mänguks ja osalejad said üleni märjaks. See tegi kõigile nalja ja märjad võistlejad said end saunas jälle kuivaks.

Septembris 2018 võtsime osa koristustalgutest Humalas. Kahjuks sattus olema kehv ilm ja terve päev sadas peent vihma. Osalejad aga ei jätnud jonni ja ümbruskonnast korjati kokku umbes viis kuupmeetrit prahti. Viisime selle jäätmejaama ja tasusime kulud. Tegime isekeskis järelduse, et prahil on kombeks "ise tekkida" … ja just tee äärde. Aga hoiame silmad lahti ja märkame.

2019. aastal jätkame positiivsel lainel: valmimas on uus koduleht ja jätkame möödunud aastate sündmustega. Planeerime talguid Adra ja Humala külas mais 2019. Meil on selleks päevaks varutud ka uusi ideid, kuidas talguid keskkonnasäästlikumalt läbi viia. Täpsem info tuleb siis, kui sündmus on lähenemas. Tahame tuleval suvel ka midagi uut korraldada – külakohvikute päeva. Sellest ei kujune suurüritus, vaid väike ja lähiküladele. Samuti soovime teha ühiseid pidusid naaberküladega – neid ei ole kunagi liiga palju! Lähiajal valmib ka meie uus koduleht. Kohtumiseni!

Adra küla aktivistid

 

Alasniidu: Töökas juubeliaasta

Alasniidu seltsile nagu ka kodumaale oli 2018. aasta juubeliaasta. Suvel täitus kümme aastat seltsi asutamisest. Aastate jooksul on ehitatud laste mänguväljak, võrk- ja korvpalliplats ning palju muudki. Kui aus olla, sai seltsi asutamise mõte alguse just soovist panustada oma laste heaolusse, teha neile üks vahva mänguväljak. Algselt 65 liikmeline ja kolme liikmega juhatus (Ivo Lukk, Andrel Lokna ja Erik Sandla) on vahepeal kasvanud. Peale eelnimetatud kahe asutaja on praegu juhatuse liikmed Indrek Anepaio, Peeter Sarv ja Helen Maisa. Juhatusest on lahkunud Erik Sandla.

Kümne aasta jooksul on korraldatud palju toredaid üritusi, nagu näiteks "Teeme ära!" koristustalgud, lumelinna ehitamine, kuuskede ärasaatmine, bussipeatuste disainimine koostöös Harkujärve kooli, Harkujärve noortekeskuse ja Alasniidu lasteaiaga. Hea koostöö on ka Harkujärve kogukonnakirikuga. Lisaks on peetud rannavolle võistlusi ja menukat ning sportlikku kogupereüritust "Pereolümpiamängud", mille raames on avatud ka hoovikohvikud ja iluaiad. 2014. aastal oli meil au korraldada "Harku valla külade päeva", mis kandis alapealkirja "Sovhoosipidu". Seda mäletatakse tänini kui ühte meeleolukat tantsupidu.

Eelmisel aastal puhastasime arheoloogiaentusiasti Sten-Erik Unti eestvedamisel võsast välja kohaliku kultuskivi.

Seltsina oleme alati südant valutanud ka liiklusohutuse pärast, sestap on peetud vallamajas päris tuliseid läbirääkimisi liikluskorralduse teemadel ja selle tulemusel on mitmed liiklussõlmed saanud elanikele ohutumaks. Lisaks oleme pidanud oluliseks, et külas tarbitaks joogiveena põhjavett ja on rõõm tõdeda, et praegu on Alasniidu elanikel võimalik kraanist juua keemiliselt töötlemata maitse ja lõhnata kohalikku põhjavett.

Seltsi peamine eesmärk on olnud hoida külarahvast suhtlemas. See ülesanne on ka õnnestunud – enamik külarahvast tunneb üksteist ja ühised üritused on alati rahvarohked ning rõõmsad.

Piirkond areneb jõudsasti ja Apametsa põllule, Liiva teest kahele poole kerkivad aina uued ridaelamud ning majad nagu seeni pärast vihma. Seltsi liikmetena soovime, et uued elanikud kindlasti seltsiga liituksid. Püüame teha võimalikult tõhusat teavitustööd ja loodame, et uued elanikud leiavad tee meie juurde.  Oma külas on alati parem elada, kui tead, kellega kõrvuti elad.

Vahel tunneme, et meid kammitseb seltsi nimi, Alasniidu selts, mis määratleb meid väga konkreetse piirkonna seltsina ega lase meil kasvada ja laieneda. Vallas oleme tuntud kui Harkujärve, Tiskre ja Laabi külade esindajatena, siis tuleks hakata mõtlema nimevahetusele, et selts hoogsamalt kasvada saaks.

Mõni mure on ka. Külarahvale teeb praegu meelehärmi Harku karjääri püstitatud asfalditehasest ja vana ajaloolisest Laabi kanalast soodsa tuulesuunaga külla leviv lõhn. Samas peab silmas pidama, et seesama kanala annab tööd kohalikele elanikele ja maksutulu vallale. Kas oleme valmis edaspidi Leedu kanaliha tarbima? Kas oleme nõus maksma oma taskust valla eelarve kaudu rohkem, et valla teede remondiks kuluv asfalt kaugemalt toodaks? Need  küsimused vajavad läbiarutamist.

Oleme rõõmsad, et meil on uhiuus Harkujärve lasteaed ja Harkujärve põhikool sai just moodsa  laienduse, mis leevendas koolipere ruumipiuudust.

Entusiasmiga tehtavate asjadega on ikka nii, et vahel kipub seltsi hoog raugema. Eriti siis, kui vaja mäest üles sõita. Vägisi tuleb meelde J. Jürissoni laul väsinud veskimehest ja kulunud veskikivist, aga õnneks on alati külas leidunud toredaid kaasamõtlejaid ja värskeid ideid, kes/mis on aidanud seltsi ikka elus hoida.

Läheme uuele kümnele vastu rõõmsalt ja püstipäi!

Alasniidu selts

 

Harku alevik: Tegusad inimesed ja head ideed liidavad

Kuigi mõte oma külaseltsist on paljudel peas mõlkunud juba mõnda aega, siis tegudeni, seltsi loomiseni jõudsime möödunud aasta 5. juulil.

Meie aleviku rahval on palju ideid, mida ellu viia – soovime taastada vanu traditsioone ja luua uusi. Esimene üritus, mille otsustasime korraldada, oli 18. augustil toimunud "Üleküla piknik".

See aasta tuleb teguderohke: plaanime luua logo ja kodulehekülje ning ette võtta arengukava koostamise. Samuti tuleb aktiivsetel liikmetel regulaarselt koos käia ning võimalusi nii otsida kui ka luua. Usume, et meil on hea stardipositsioon, kuna meil on häid mõtteid, tegusaid inimesi ja saame head nõu nii teistelt külaseltsidelt kui ka Harku vallavalitsuselt.

Ootame väga uusi liikmeid saamaks kokku piisav hulk inimesi, et ette võtta arengukava loomine.

Külaseltsil on juba olemas e-posti aadress harkualevik@gmail.com ning Facebooki lehekülg "Harku aleviku külaselts". Kõik, kes soovivad liikmeks astuda, võivad ühendust võtta Facebooki grupi kaudu või saates e-kirja aadressil harkualevik@gmail.com.

Soovime kõigile ilusat ja tegusat 2019. aastat.

Harku aleviku külaselts

 

Meriküla: Alustame suurte ootustega

Meie külaselts on loodud 12. juunil ehk vanust on alla aasta. Samas on seltsi eestvedajad Tilgu tee lähiümbruse elanikega seotud probleemidega tegelenud ja kohalikke koondanud juba üle kümne aasta ning seetõttu on ametlikuks vormistatud seltsi tegevus juba hea hoo sisse saanud. Ka möödunud aastal korraldasime koristustalgud, küsitluse ja arutelusid küla tuleviku teemadel – on tahet jätkata. Vald on seltsile lubanud Meriküla spordi- ja õppekeskuse ruume kasutada, et läbi viia seltsi koosolekuid ja muid üritusi.

Seltsi asutajaliikmed tegid koostööd juba 2017. aasta kevadel, et viia valla elanikeni, volikogusse, ministeeriumi ja maakonna otsustajateni idee luua uus küla Kakumäe lahe lääneservale. Kohalike elanike seas viidi läbi küsitlus, et saada teada arvamusi uue küla loomise kohta, ka vallavalitsus ja volikogu toetas ideed algusest peale. 21. veebruaril kirjutas siseminister alla otsusele, et Tilgu tee elanike ja maaomanikega seotud piirkonnas moodustatakse uus haldusüksus nimega Meriküla. Kusjuures pankranniku ja mere vahele tekkinud uus küla polegi vallas elanike arvu järgi kõige väiksem.

Üsna palju energiat on kulunud põhikirja loomisele ja kohalike elanike probleemide ning tulevikuvisioonide kaardistamisele, mis olid aluseks küla arengukava koostamisel. Seltsi üldkoosolek kinnitas selle augustis. Praeguseks on mõni dokumendis kirjeldatud teema kantud ka valla uuendatud arengukavasse ja tegevusplaanidesse.

Oleme kohtunud naaberkülaseltside eestvedajate, valla esindajate, Rannamõisa kaitseala valdaja ja ka arhitektiga, kel on käsil mereäärse ala ja klindiga seotud juurdepääsude eskiisilahenduse loomine. Oleme otsustanud vallas ette valmistatava mereäärsete alade teede teemaplaneeringu koostamisel kaasa rääkida – merele avatus on ka meie küla prioriteet.

Alustasime ka projekti valvekaamerate paigaldamiseks, loodud on infokanalid liikmete ja avalikkusega suhtlemiseks, külaseltsil on oma koduleht www.meriküla.ee. Käsil on Tilgu teega seotud probleemide kaardistamine. Külaseltsi liikmete soovil on Tilgu tee algusesse paigaldatud koormuspiirangu märk, et sellega tagada raskeveoste hajutamine väiksematele ühikutele, kaitsmaks Rannamõisa kõrget klinti ja ka Tilgu teed selle serval.

Elanikkond on ühtehoidev ning hindab ja väärtustab kodukandi ilusat loodust ning ajaloolisi objekte. Ka kaitse all olevad objektid, sh looduskaitsealad ja Peeter Suure aegsed rajatised, vajavad tähelepanu.

Ootused seltsi juhatusele on suured, toetus, mida eestvedajad on seni tundnud, innustab.

Meriküla selts

 

Muraste: Möödunud aastaring oli toimekas

Alates kogukonnakeskuse tegevuse käivitamisest on külaseltsi roll olnud piirkonna jaoks senisest palju laiem. Muraste puhul ei saa juba ammu rääkida pelgalt seltsi tegevustest, vaid külast ja meie suurepärasest kogukonnast tervikuna. Just seetõttu oleme käesolevast hooajast alates seni tavapäraste juhatuste koosolekute asemel kutsunud ellu Muraste kohviklubi – et igal külaelanikul oleks päriselt võimalus ja koht oma mõtetest rääkida.

Valdav osa küla ja külale suunatud tegevusest on koondunud kogukonnakeskusesse ning koostöö eri osapooltega on olnud tulemuslik – meil on tõeline kogukonnakeskus ja kool. Hommikul toimuvad õppetunnid ning õhtuti ja nädalavahetustel on maja avatud kogukonnale. Koostöömudel on lihtne ja toimiv: kõik enne kella 17 toimuv kooskõlastatakse kooliga, pärast 17 toimuv kogukonnakeskusega.

2018. aastasse jäi palju traditsioonilist (koorid, tantsud, pillimängud) ja hulgaliselt eriprojekte. Juba teist korda said teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse meresõiduks väikelaevajuhtide kursusel osalejad. Loomingulist põnevust on pakkunud kunstnik Lembe Rubeni graafikaring ja Kersti Aave juhendatav, teist aastat vältav praktiline lilleseadekursus.

Kogukonnakeskuse 2018. aasta üheks suuremaks väljakutseks võib pidada näitleja Anne Veesaare ja Nimetu Näitemänguseltskonna koostöös lavalaudadele toodud "Kaheksa armastavat naist". Peale kodupubliku ees esinemise on kolm korda antud külalisetendusi ja osa võetud harrastusteatrite festivalist, kust tuldi tagasi suisa kahe eripreemiaga. Uus lavatükk, muinasjutuline "Alice Imedemaal" esietendub aprilli alguses. 2018. aastasse mahtus nii kontserte kui ka lavatükke elukutseliste ja harrastajate esituses. Suure populaarsuse on võitnud Muraste kinopunkt – oleme enamiku uutest linateostest saanud filmisõpradele ära näidata. Publikut saame rõõmustada teatega, et peagi on ka meie kinos efektne päris kino vääriline helisüsteem.

Palju häid emotsioone pakkus koostöö 18aastase Suurupi noormehe Johan Boeijkensiga:  traditsioonilise, Eesti vabariigi juubelisünnipäevale pühendatud öömatka alguses avasime ühiselt poster-näituse "Tuulepealne maa – siin on sinu kodu". Näitus on saanud hea tagasiside ja lehe ilmumise ajal on see nautimiseks väljas Kuressaare kultuurikeskuses.

Aasta üks tippsündmusi oli pühendatud sportlikele ja rõõmsameelsetele noortele. Varakevadel avasime Muraste rulapargi ja suvel kerkis koolimaja juurde väike välijõusaal. Kodanikupäeva eelõhtul aga panime oma südame Harku valla vabatahtlike tunnustusürituse läbiviimisesse.

Murastes toimuvaga saab end kursis hoida veebilehe www.muraste.ee kaudu. Lisaks on kõigil soovijatel võimalus liituda üldjuhul igal esmaspäeval postkasti jõudva e-infokirjaga. Selleks tuleb saata vastav teade e-posti aadressile muraste@muraste.ee.

Muraste selts

 

Kasevälja Suurupis: Täname kõiki seltsi panustajaid

MTÜ Kasevälja Küla Selts loodi 2011. aasta juunis. Nagu ikka, on millegi sünniks vaja konkreetset hetke või sündmust. Küla hakkas arenema juba aastal 2003, mil endised talu karjamaad olid jagatud 32 eramaja- ja neljaks ridaelamukrundiks ning planeering nägi ette ka kahte 4000 ruutmeetri suurust sotsiaalmaad ehk spordi- ja mänguväljakut. Eelnimetatu päästikuks sai aga juhuslikult silma jäänud täituri kuulutus, kus meie võimaliku palliplatsi omanikuks võis edaspidi saada kes tahes. Südamest räägitud mure vallale, valla kiire ja otsustav samm ning ohtu sattunud laste mänguala oli päästetud, ent puudus ala haldav partner. Mõistagi sai selleks MTÜ Kasevälja Küla Selts. Ala väljaehitamiseks vajaliku rahastuse leidmine ei õnnestunud aga aastaid. Eks kooliraha tuleb ikka maksta, räägime ju mänguväljak-spordiplatsi valmimisest alles sügisel 2018. Väiksemate projektide kirjutamine Harku valda ja KOPi olid õnneks tulemuslikud. Nii on toimunud lastehommikud pannkookidega, kus juttu vestsid ja lastega tegelesid näitlejad Andero Ermel, Külli Teetamm, Tõnu Oja, Erki Laur ja Heino Seljamaa.

Samamoodi on valminud seltsi koduleht www.kodusuurupi.eu ja korduvalt toimunud GPS-viktoriin "Tunne oma kodukohta". Aastal 2015 olime vallarahvast kaasava suursündmuse "Harku valla külade päev" peakorraldaja, mida külastas hinnanguliselt 2500 inimest. Külaseltsi liikmete, naaberseltside ja kogukonna abiga oleme üleriigilise talgupäeva raames korrastanud Suurupi rannaala ja Peeter Suure merekindluse rajatisi.

Juba aastast 2013 toimuvad iganädalased võrkpallilahingud – suvisel ajal ühe vastutuleliku seltsiliikme koduhoovis, kevadel uuel multispordiareenil, külmemal ajal aga Vääna-Jõesuu kooli võimlas. Suurupi Sägad ehk meie taliujujad ei lõpetanud suviseid suplusi 2015. aasta sügisel ehk ujuvad siiani. Puhtalt seltsi initsiatiivil ja vahenditest said hoogtööna freesipuruga täidetud külasisesed teeääred umbes 2,5 km ulatuses.

Mänguväljak-spordiplats valmis tänu külarahvale, PRIA-le, Nelja Valla Kogule, KOPile, OÜdele Casaverde ja MoTeh. Suur tänu Harku vallale toe ja alati ladusa asjaajamise eest! Eriline tänu Muraste külaseltsile ning Aule Kikasele ja Andrus Salistele, kelle jagatud teadmised ja näpunäited selliste projektide läbiviimisel on olnud hindamatud.

Kasevälja küla selts

 

Kumna: Oli "ärkamisaasta"

Selts loodi 2009. aasta aprillis, mil külas oli mitu lahendust nõudvat teemat. Üheskoos hakati külaelu elavdama ja vallaga aktiivsemalt suhtlema. Aastad möödusid, mitmed mured leidsid lahenduse, ühel hetkel tekkis aga "seisakutunne". Midagi justkui häda ei olnud, samas midagi uut ka väga ei tehtud. Püsisid vaid traditsioonilised tegevused, mis toimuvad tänini, nagu näiteks igakevadised koristustalgud "Kumna puhtaks".

2018. aastat võib pidada meie "ärkamisaastaks". Kevadel vahetus külaseltsi juhatus – just uute inimeste kaasamine andis tegemistele hoogu juurde. Aastaid oleme teinud head koostööd Kultuuriaida juhataja Kaja Rasmanniga, sel aastal oleme taas majas toimuvale rohkem kaasa aitamas.

Mis tehtud on? Suvel võtsime ette kodulehe uuendamise. See koondab kõik külas toimuva. Seal on oma nurgake nii külaseltsile, Kultuuriaidale kui ka mõisale. Lehelt leiab värskeima info, saab lugeda külas tegutsevate ettevõtete kohta ning tutvuda meie ajalooga.

Juuni lõpus korraldasime Kultuuriaidas mängude päeva, mille raames oli lastel võimalik tutvuda virtuaalmaailmaga spetsiaalsete prillide abil, et nad kogeksid, mis tunne on sõita Ameerika mägedel või käia ringi näiteks õuduste majas. Oktoobri lõpus hakkasime otsima treenereid, et elanikel oleks võimalus ka kodu lähedal sportida. Suur oli üllatus, kui huvi tundis koguni viis treenerit ja igasse trenni leidus ka piisavalt rahvast. Nüüd toimuvadki Kultuuriaidas trennid, mõnel päeval isegi kaks. Äratasime ellu ka keraamika õpitoad. Samuti on huvilistel võimalus iseseisvalt keraamikat teha. Detsembris kutsusime enda juurde villahaldjate viltimise ja šokolaaditrühvlite valmistamise õpitoad.

Kui varem käis kord aastas külas lasteetendus, siis sel aastal võtsime ette käigu NUKU teatrisse ja vaatasime etendust "Elias maa pealt". Novembri lõpus sai välja kuulutatud fotokonkurss, millega kogume kokku iga kuu meie kandi (Kumna, Tutermaa ja Kütke küla) parimad fotod ja koostame 2020. aasta kalendri. 9. detsembril toimus Kultuuriaida ees meie esimene kanditurg, mis on mõeldud meie piirkonna inimestele, kes ise midagi kasvatavad või oma kätega teevad.

Koostöös Kultuuriaida juhatajaga pidasime nõu Harku vallaga seoses plaanitava laste mänguväljakuga Kumna külla. Praeguseks oleme jõudnud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni – loodetavasti valmib järgmisel aastal mänguväljak. Kes mäletab, siis aastatel 2013–2015 ilmus meie oma külaleht Kumna Kuulutaja ehk Kuku, mis vahepeal pidas pikka puhkust.

Alates oktoobrist ilmub leht taas üks kord kuus ja jõuab paberkandjal iga külaelaniku postkasti, huvi korral saadetakse ka soovijatele e-posti teel. Lehes räägime, mis külas toimub, ja kirjas on ka kõik eesolevad sündmused, et oleks ikka hea järge pidada. Plaanis on kaardistada meie kandi inimesed: kellel mis oskused ja võimalused on, et piirkonna arendamiseks kasutada ära parimaid "päid" ning osta teenuseid just omakandi inimestelt. Võtsime ka ette projektitaotlused ja esitasime oma nägemuse nii kohaliku omaalgatuse programmi kui ka Harku valda. Positiivsete vastuste korral saab järgmine aasta olema veel sisutihedam.

Oktoobri lõpus tegime algust Kumna–Tutermaa kandi arengukava uuendamisega. Praeguseks on läbi viidud SWOT-analüüs, millega saime edasi liikumiseks tugeva sisendi. Eelmine arengukava oli tehtud aastateks 2010–2015 ja seal välja toodud enamik probleeme on praeguseks juba lahenduse leidnud. Nüüd on aeg taas tulevikku vaadata. Jätkame arengukava koostamist juba ühisel koosolekul 25. jaanuaril 2019.

Loodame, et meie tegemistega liitub aina rohkem elanikke, saame meie kandi veel aktiivsemaks ja tekib veel suurem meie-tunne.

Kumna küla selts

 

Põlis-Naage: Meie kogukond elab, erimeelsusi on vähe

1950. aastate keskel ehitati Naage küla ja Keila-Joa vahele sõjaväe lennuväli. See tõi küla ellu ja edasisse saatusse suured muutused. Üle pooltest taludest tõsteti inimesed välja ja nende hooned lammutati. Järele jäi ainult väike grupp talusid paekalda äärele, mis on säilinud tänini, kuigi enamikul on uued elanikud-omanikud.

Nii hakkasime seda säilinud Naage piirkonda nimetama Põlis-Naageks. Praegune Naage küla (Uus-Naage) on tekkinud endiste talude heinamaadele ja metsaaladele nõukogude aja lõpupoole ning on tugevasti muutunud-täienenud viimasel perioodil. Ka Põlis-Naage piirkond on muutunud. Kadunud on talud ja põllumajanduslik elustiil. Inimesed on kinnistunud rohkem majade kui maa külge. Lennuvälja ehitamise käigus hävitatud talude arv on ületatud uute elamute-kodude arvel. Selles piirkonnas pole nn Põlis-Naage elanike ja külaga seotud inimeste arv küll suur, kuid võib-olla sellepärast ongi kogukonnana kokkuhoidmine ja ühistegevus üllatavalt teguderohke.

Mõni aasta tagasi rajasime külla Madise tallu (ainuke säilinud talu, mis on ühe suguvõsa käes olnud aegade algusest) talumuuseumi. Tingimused muuseumi loomiseks olid head nii ruumide kui ka säilinud eksponaatide mõttes. Praeguseks ongi külamuuseum kujunenud küla keskuseks ja kokkusaamise kohaks. Meil on välja kujunenud ka omad traditsioonid. Nii toimub igal pööripäeval ajale kohane üritus. Talvine pööripäev ühendatakse jõulude ja uue aastaga. Kevadine pööripäev on valguse püha. Suvine pööripäev – ühine jaanituli.

Sügisesel pööripäeval toimub üritus "Naage nunnu", kuhu pered toovad väljanäitusele suve jooksul valminud erilise aiasaaduse.

Enamasti toimuvad pööripäevadel ka kontserdid. Igal aastal osaleme "Teeme ära!" talgupäeval, toimuvad kontserdid, on olnud kunstiväljapanekuid, lasteüritusi, juubeleid, samuti kohtumisi huvitavate inimestega. Igal kogukonna liikmel on võimalus välja pakkuda esinejaid.

Erakordsemad esinejad on olnud Einar Laigna, Eesti katoliku kiriku peapiiskop Philip Jordan, kõrgeid sõjaväelasi on meile toonud oma küla mees Sten-Hans Vihmar.

Teine teenekas külamees Toivo Lepik on pildistanud kõik üritused üles ja vorminud need avalikeks stendideks. Meie muuseumi allüksusena tegutseb ka Naage Vanameeste Klubi, kuhu kuuluvad kõige väärikamas eas vanamehed, kes on kohustatud avaldama kõik oma mälestused eelnevatest aegadest. Kui klubisse soovib kuuluda ka mõni noorem mees, pannakse ta ootelehele. Kogukonnas (muuseumis) tehakse ka ajaloolist uurimistööd.

Püüame välja selgitada alates võimalikult kaugest ajast siin elanud isikud ja talud-majapidamised, mida enam ei ole. Omaette teema on muusikaga seotud inimesed.

Tuleb välja, et siit piirkonnast põlvnevad väga paljud kutselised muusikud, alates Helmi Betlemast, Eesti tuntumast pillimeistrist Eugen Merist kuni Siiri ja Urmas Sisaskini, lisaks veel mitmed professionaalsed muusikud. On erakordne, et nii väikesest piirkonnast

on nõnda palju kutselisi muusikuid sirgunud – selle kohta tahame kindlasti teha informatiivse stendi.

Põlis-Naage külaselts

 

Suurupi: Tuletornide valgel

Suurupi selts on keskendunud Suurupi tuletornide ja laiemalt selle kandi ajaloo ning kultuuri hoidmisele ja arendamisele. 2017. aastal avas uksed Mandri-Eesti vanim ehk Suurupi ülemine tuletorn panga serval. 2018. aastal avas külastajatele uksed Suurupi alumine tuletorn, mis on vanim puittuletorn Eestis.

Talgute korras korrastati ajaloolist kallasrada ülemise tuletorni juures. Aktiivselt osalesime ka EV100 projektis: inimestel oli võimalus ennast jäädvustada fotostendiga ja iga sajas külastaja sai tuletorniga tutvuda tasuta. Augustis toimus ka juba traditsiooniks saanud Tuletornipäev, imearmsa kontserdi tuletorni jalamil andis Nele-Liis Vaiksoo. 2019. aastasse läheme tegusalt, lootus on avada sügisel muuseumimaja uksed. Suvel on oodata kontserte nii ülemise kui ka alumise tuletorni juures, osaleme aktiivselt Harku valla avatud külade nädala ellukutsumises.

Suurupi selts

 

Vääna: Hoiame traditsioone ja loome uusi väärtuseid

Seltsimajas on mõnus kaminasaal ja korraliku varustusega köök, mida saavad kasutada nii täiskasvanud kui ka noored oma ürituste tarbeks. Palju aastaid toimub Keraamikakojas keraamikaring, mida alates detsembrist juhendab Janika Printsmann. Tema hakkab korraldama ka eri käsitöötube. Kevadel korraldasime Vääna mõisakooli kõikidele klassidele keraamikatunnid, kus meisterdati kingitusi emadepäevaks. See meeldis väga lastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Eelmise aasta lõpus said koolilapsed küpsetada piparkooke ja korraldada klassiõhtuid. Teisel korrusel on võimalik mängida lauatennist.

Harku vallas on igal külakeskusel pisut oma suunitlusega tegevus. Vääna seltsil on suurepärane koostöö Harku valla teiste külaseltsidega ja tegevuste planeerimisel püütakse leida oma eripära. Kuna Vääna seltsi hallatav Vääna mõisa tall-tõllakuuri saal on akustiliselt paljudeks muusikaüritusteks ja näidenditeks sobimatu, püüame rohkem rõhku panna spordi- ja liikumistegevustele. Mõisa tall-tõllakuuris toimuvad sulgpalli-, jooga-, rahvatantsu- ja taiji-treeningud. Sel aastal hakatakse seal läbi viima ka jumping-treeninguid. Jumping on dünaamiline fitness-treeningsüsteem, mida harrastatakse spetsiaalselt välja töötatud jumping-batuutidel. Samuti toimuvad tõllakuuris iga-aastased laadad. Harku valla jõululaat leidis seal aset juba kolmandat korda, üritus oli väga rahvarohke ja kiidusõnu tuli palju.

Seltsimajas on populaarsed toidukoolitused, mida oleme korraldanud nii mõisakooli õpetajatele kui ka kohalikele inimestele. Näiteks kadripäeva kringlikoolitus novembris Helve Lõokese juhendamisel tõi kohale palju huvilisi. Korraldame seltsimajas ka koolitusi, töötube, seminare, skaudiüritusi ja sünnipäevi, samuti näidendeid ja kontserte. Palju huvilisi oli ka igas vanuses naistele mõeldud jumestuskoolitusel, mida soovijate hulga tõttu korrati. Ka Ene Õunapuu läbi viidud sussiviltimise õpituba tuleb sel aastal kindlasti uuesti.

Vääna kandis Vaila külas elab maailmameister Soome kurnis, Mihhalil Jefremov, kes harjutab Vääna seltsimaja kõrval asuval kurniplatsil. Temaga koos sündis mõte kaasata koolilapsed ja kohalikud huvilised kurnimängumaailma. Kirjutasime valda taotluse ja tänu sellele katab meie kurniplatsi juba uus kate – 20 kuupmeetrit graniitkivipuru. Kurniplatsi piirete ehitamine jääb kevadesse. Plaanis on koos koolilastega meisterdada kurikate ja klotside komplektid.

Peale külakeskuses tegutsemise oleme püüdnud luua uusi traditsioonilisi üritusi mitte ainult meie kandi, vaid kogu Harku rahva jaoks. Suurimad neist on jaanituli ja Harku valla jõululaat. Juba mitu kuud varem tuntakse nende vastu huvi ja küsitakse, kas need ikka toimuvad. Ka eelmisel aastal tõi jõululaat Väänasse väga palju kohalikke kauplejaid ja külastajaid ning toredaid esinejaid. Meie jõululaat on mõeldud kohalikele väikekäsitöölistele. Laat leidis aset siseruumides ja pakkus võimaluse esineda mõisakooli lastel ning Harku valla taidlejatel. Sel aastal esinesid Riina Rüütelmaa laululapsed, Tabasalu tantsumemmed ja Tabasalu Brass.

Jaanitulest on samuti saanud tore traditsioon, mis toob juba teist aastat kohale võidutule ja kohaliku rahva. Sel suvel korraldasime ürituse tõllakuuri taga asuva kõlakoja juures.

Aasta oli tegus ja rõõm on tõdeda, et järjest rohkem inimesi leiab tee nii Vääna seltsimajja kui ka ilusasse värskelt renoveeritud Vääna mõisa tall-tõllakuuri.

Vääna selts

 

Vääna-Jõesuu: Uuel aastal uued tegemised

Imeilusate mändide all asub kollane maja – koolimaja/külakeskus/noortetuba. Maja uksed avatakse tööpäeviti 7.30 koolimajana ja suletakse umbes poole kümne paiku õhtul külakeskusena. Kogu päeva jooksul toimub hoones tegevusi noortele ja täiskasvanutele, nt laste loodusring, laste jalgpall, eri treeningud, saalihoki jpm. Hoones tantsib rahvatantsu segarühm Pööreline, rahvatantsu naisrühm Maranad. Väga paljud kogukonna inimesed on leidnud külakeskuse kaudu omale meelepärase tegevuse, nagu näiteks koosmatkamise looduses või karastamise karges jõevees.

Lisaks on toimunud palju üritusi kogukonnale ja välja kujunenud traditsioonilised tegemised: liuvälja tegemine, kogukonna pildistamine 24. veebruaril, volbriõhtu, talgud koostöös kooliga, kirbuturg, külapäev mererannas, merejooks, spordiküla pühapäev, hingedepäeva kontsert-tunnustusõhtu, jõululaat koostöös kooliga. Peale igapäevaste tegemiste on toimunud eri koolitusi: jumestuskoolitus, "Ravimtaimedega viiruste vastu", "Kaunid amplid ja rõdukastid", ettevõtluskoolitus, "Mina loon lapsele turvalise kodu".

Eelmisel aastal sai alguse külaseltsi, kogukonna ja valla koostöös mitu uut tegemist.

Aprillis hakkasime meie kandi ajaloolase Heinart Puhkimiga korraldama ühismatku. Esimesena toimus jalgsimatk Vääna-Jõesuu – Suurupi, järgnevad matkad võeti ette jalgratastel. Rattamatkajad sõitsid maist oktoobrini kord kuus läbi naaberkülade. Käisime külas naabervallas ja tutvusime ajalooliste paikadega.

Mais alustas tööd noorsootöötaja Karmen. Külatoast sai ka noortetuba, kus noored saavad vaba aega veeta. Lühikese ajaga kujunes noortetuba väga populaarseks. Samuti võtsime kogukonnaga osa EV 100 auks pühendatud projektist "Kihelkonnatriibud igasse külla". Kõik, kes soovisid, said osa Teo tegemisest, mis nüüd meie küla kaunistab. Tigu Vääna-Jõesuu keskuses pakub silmailu ja mõtteainet nii noortele kui ka vanematele, omadele ja külalistele.

Suvel avasime Vääna-Jõesuu parkmetsas discgolfi üheksa korviga harjutusraja. Augustis esinesid esimest korda Vääna-Jõesuu külapäeval meie kandi pillimehed. Oktoobris alustasime regulaarselt talisuplusega jõevees.

On tore näha, et igal nädalal liitub meiega huvilisi, kel talisupluse kogemus puudub. Sulistame kaks korda nädalas ja nädalavahetusel korraldame pärast ujumist rannas pikniku.

Täname kõiki 2018. aasta eest ja 2019. aastal võtame koos ette juba uued tegemised!

Vääna-Jõesuu Külaselts