Uudised ja teated

« Tagasi

Armin Karu: “Andmise rõõm on saamisrõõmust alati suurem.”

Aastakümneid Harku vallas elanud metseen Armin Karu pani vaatajarekordeid purustava linateose "Tõde ja õigus" sünnile õla alla. Ta tõdeb, et kultuuriprojektide toetamine on eluliselt oluline: "Just kultuur on meie rahvast läbi ajaloo elus hoidnud."

Kinosaalid on rahvast pungil, raamatukogudes ja -poodides on Eesti kirjanduse tüvitekste, Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" osi naljalt ei leia. Endine kasiinoärimees Karu on üks neid, tänu kellele film ekraanil on. "Tõe huvides tuleb nentida, et selle filmi puhul olin ma üks kaastootjatest," täpsustab Karu. Ta ütleb, et film ületas ka tema enda ootusi, ehkki teda ei üllatanud niivõrd vaatajarekordid, kuivõrd emotsionaalne laeng, mida teost vaadates saab. Ärimees leiab, et tugi on ära tasunud juba sellega, et nii palju inimesi on seda kiitnud: "See on filmitootjale kõige väärtuslikum valuuta."

Põhjuseks, miks ta projektis osales, oli tõik, et peaprodutsent Ivo Felt kutsus. "Olen väga tänulik selle eest," sõnab Karu. "See ei ole Arminile esimene ja loodetavasti mitte ka viimane filmiprojekt. Seepärast ei olnud see just eriline ajugümnastika, et temani jõuda. Otsisin kedagi, kes aitaks filmi finantseerida. Samas olin kuulnud, et ka Armin oli mu tegevuse vastu pisut huvi tundnud," sõnab Felt ja meenutab, et kui nad aastaid tagasi kohtusid ja mitmest filmiideest rääkisid, tundis Armin sidet just "Tõe ja õigusega". "Ta oli sellest algusest peale huvitatud ja see film vajas tema osalust väga," kiidab peaprodutsent. Ta ütleb, et kuigi linateos oli nende esimene koostöö, on küllap mõlemad seda meelt, et sobiva filmiprojekti leidmise korral jätkatakse. "Koostöö oli igati meeldiv!"

Loomad võtteplatsil

Armin Karu meenutab, et nad käisid Ivoga ka võtteplatsil ja olid abiks nõu ning jõuga, kus vaja. Meelde on jäänud see, kuidas loomadega oli kogu aeg jant ja isegi Tanel (režissöör Tanel Toom) pidi mööda võtteplatsi jooksma ning neid taga ajama. "Kõik oli nagu valmis ja siis otsustas näiteks lehm minema kapata ning tagaajamine algas. Eks seetõttu pidi Ivo ju ise heintesse põssat mängima minema," naerab Karu, "või kujutad sa ette, kuidas on võimalik koera õpetada kümneid kordi samal kohal junnil käima ja just siis, kui võttegrupp valmis ning ootel. Huvitavat oli filmimise jooksul nii palju, et ei jõua üles lugedagi."

Karul on nagu paljudel eestlastel raamatuga "Tõde ja õigus" esimene kokkupuude koolist kohustusliku kirjanduse kaudu. "Naljaga pooleks võib öelda, et Tammsaare monumendi juures pargis möödus mu lapsepõlv," räägib ta. Kas teose juures kõnetab teda töörügamine, tõe ja õiguse tagaajamine? "Kõik see jah … kõnetab," vastab ta napilt.

Ajalugu on kirg

Kuigi lugemiseks pole Karul aega just maa ja ilm, leiab ta selleks siiski mahti. Mis enim puudutab? "Mind on kõige rohkem puudutanud ajalooraamatud, mis räägivad meie ristimise eelsetest aegadest, kui elasime ja hingasime ühtse rahvana aastatuhandeid," ütleb ta ja toob
raamatusoovitustest välja näiteks August Mälgu "Läänemere isandad" ja Indrek Hargla teose "Raudrästiku aeg". "Annab hea pildi sellest, kust me oleme tulnud ja mille üle peame uhkust tundma ning seda ka edasi kandma. Väikese kõrvalepõikena pean lisama, et meie koduvalla Rannamõisa ja Türisalu pank on olnud samasugune kõik aastatuhanded. Peaksime seda austama ja hindama, sest oleme sellega koos elanud samuti aastasadu, kui mitte -tuhandeid."

Niisama ei kire

Mida metseenlus annab? "Andmise rõõmu," vastab Karu, "on see ju alati suurem saamisrõõmust. Nii on öelnud ka Tammsaare." Küsimusele, milliseid kultuuriprojekte mees veel on toetanud, vastab ta, et neid on palju. Karu leiab, et kõik, mis aitab säilitada meie keelt ja meelt, on meie kohus, igaühe teha. Ta usub, et kultuuri hoidmisel on meil kõigil oma osa. Ärimees loodab ka, et Eesti peredesse sünnib rohkem lapsi: "Me ju ei soovi, et Eesti koja hõivaksid võõramaalased. Kui me seda aga tõsiselt ei võta, siis kahjuks nii läheb."

Et väärt kultuuriideedel oleks võimalik toetust saada, on Karu loonud MTÜ Suurte Tegude Fond, mis kaalub toetusavaldusi ja otsustab, mida toetada. Millele otsustamine tugineb? "Ikka sisetundele ja kogemusele ning ka perspektiivi arvestades. Kui tänu toetusele tundub projektil olevat potentsiaali suureks kasvada, on sel suur eelis ühekordse projekti ees. See on ka soovitus, mida projekti plaanides silmas pidada – kasvupotentsiaali," selgitab kogenud ettevõtja.

Millega ärimees igapäevaselt tegeleb ja mis lähiaastail plaanis? "Eks ma ikka oma ettevõtete juhtimisega tegele, ega need ju kuhugi kadunud ole. Plaanidest kuulete aga siis, kui need selleks valmis on. Ükski tõsine mees ei kire enne, kui munad valmis."