Uudised ja teated

« Tagasi

Mida teha sügiseste lehtedega?

Sügisese aiakoristuse käigus tekkivate jäätmetega – lehed, taimevarred jms – ümber käimisel on mitu võimalust.
 
Esimene valik puulehtedest vabanemiseks on kohapeal kompostimine. Kuigi sügisel kokku riisutud lehekuhi võib olla hirmutavalt suur, on see kevadeks mitu korda väiksemaks vajunud ja aasta-paari pärast saab sellest paraja koguse kompostimulda. Kui kompostrit ei ole või kompostikast puudub, võib aiajäätmeid käidelda ka lahtises anumas. Kompostimine anumas on lihtne – selleks on vaja lehed kuhjaks kokku riisuda, kuhja soovitatavalt aastas paar korda hangu või muu tööriistaga segada ning varsti ongi väärtuslik muld olemas. Kompostimiseks leiate täpsemaid juhiseid aadressil www.kompostiljon.ee.
 
Aiajäätmeid saab ära anda ka Harku valla jäätmejaamas. Tasuta võetakse seal korraga vastu kuni 400 liitrit aiajäätmeid. Kui neid on rohkem, tuleb ülejäänud koguse eest tasuda üks euro 100 liitri kohta.
 
Aiajäätmete kodust ära vedamise teenust pakub aprillist oktoobri lõpuni ka AS Eesti Keskkonnateenused. Selleks tuleb aiajäätmed panna 100 kuni 200 liitri suurusesse läbipaistvasse kilekotti, teatada prügivedajale aiajäätmetega täidetud kottide arv ja prügivedaja öeldud kuupäevaks kotid aia taha tõsta. Korraga viiakse ära kuni 20 kotti. Kodune äravedu on tasuline – 100-liitrise koti äravedu maksab 32 senti, 150-liitrise koti korral tuleb tasuda 48 senti, 200-liitrise korral 65 senti.

Mis passib kotti ja mis mitte?

Mida võib panna aia- ja haljastusjäätmete kotti? Kotti sobivad puude lehed, okkad, niidetud muru, sammal, taimejäätmed jms. Kotti ei sobi puuviljad, nagu õunad, muld, suuremad oksad ega juurikad jms. Samad nõuded kehtivad ka jäätmejaama viidavatele haljastusjäätmetele.
 
Aasta-aastalt on vähemaks jäänud aiajäätmete põletamise komme. Selline teguviis ei ole mõistlik. Esiteks on aiajäätmed väärtuslik ressurss, sest neist saab kompostmulda. Teiseks –  ega aiajäätmed ju hästi põle, sest sisaldavad palju vett, ja seda isegi siis, kui lehed on täiesti kuivad. Seetõttu ei võta tuli õiget kuumust üles, toimub mittetäielik põlemine, mille käigus tekib suitsu, sealhulgas kahjulikke aineid, mis mürgitavad inimesi ja jäävad ka pikaks ajaks maapinda.
 
Jäätmejaam asub Tabasalus Kooli tn 5a ja on avatud neljapäeval ning reedel kell 14.00–19.00, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval kell 10.00–15.00. Jäätmejaamas võetakse tasuta vastu ohtlikke jäätmeid (värvijäätmed, vanad ravimid, õlijäätmed, kemikaalid jms), elektri- ja elektroonikaseadmeid (külmkapid, pesumasinad, televiisorid, mobiiltelefonid jms), patareisid ja akusid, päevavalguslampe, vanu rehve, pakendijäätmeid, paberit ja pappi, vanametalli, lehtklaasi (tasuta kuni 100 l), kasutuskõlblikku mööblit, rõivaid ja jalatseid (tasuta kuni 100 l), biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (tasuta kuni 400 l). Tasu eest võetakse vastu sortimata ehitus- ja lammutusjäätmeid, suurjäätmeid, eterniiti.
 
LEMBE REIMAN
Keskkonnaspetsialist
 
Tabasalu jäätmejaama saab viia nii ohtlikke jäätmeid, elektroonikaseadmeid, mööblit-riideid kui ka biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Foto: Aule Sagen