Uudised ja teated

« Tagasi

Korras ja hooldatud küttekolle on suur samm ohutuse suunas

Külmade ja pimedate õhtute saabumisega on alanud ka kütteperiood. Kuidas ohutult küttekoldeid kasutada ja võimalikke tulekahjusid vältida?

Nii nagu oma tervise eest, tuleb ka küttekollete eest regulaarselt hoolt kanda ehk lasta neid puhastada vältimaks võimalikke tulekahjusid ja et tuba püsiks soe. Õnnetuste ära hoidmiseks on tähtis puhastada aasta ringi kasutatavaid kütteseadmeid kaks korda aastas ja hooajaliselt kasutatavaid seadmeid kord aastas. Eramajades võib korstnat pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme võiks kord aastas puhastada kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.

Kütmisega alustamine

Kütmisel tuleks alati kasutada võimalikult kuivi puid. Märja puuga tekib rohkem pigi, mis ummistab küttesüsteeme. Oluline on meelde tuletada seegi, et olme- ja ehitusjäätmed ning muu kraam käib jäätmejaama ja neid ei tohi kütmiseks kasutada, kuna nende põletamisel ladestub küttesüsteemis põlemisjääke. Selline põletamine saastab ka keskkonda.

Ära sulgege siibrit liiga vara

Oluline teema kütmise juures on ka siibri sulgemine, mida kiputakse tegema liiga vara. Kütmise ajal peab siiber olema lahtises asendis ja seda ei tohi panna kinni enne, kui söed enam ei hõõgu ega ole näha punakat-oranžikat värvi. Liiga vara suletud siibri tõttu tekib vingugaas, mis hakkab vaikselt tuppa imbuma ja seab ohtu kogu pererahva. Vingugaas on kaval – lõhnatu ja värvitu ning seda tuvastab vaid vingugaasiandur.

Kuum tuhk ei käi kilekotti või plastämbrisse

Kahjuks pole harvad juhud, kus tulekahju on kodus alguse saanud sellest, et kuum tuhk pannakse süttivasse anumasse ja seejärel näiteks puuriida või majaseina vastu. Oluline on tühjendada küttekolle põlenud puidujääkidest alles pärast nende jahtumist. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergesti süttivasse anumasse (plastämber või -prügikast, kilekott vm), soovitatav on süsi panna näiteks plekist ämbrisse või metallnõusse.

Ärge hoidke küttepuid ahju lähedal

Muidugi on mugav tuua puud tuppa ja panna need kohe ahju kõrvale maha, selle vastu või isegi ahju peale kuivama. Selline tegevus on äärmiselt ohtlik, sest puit on põlev materjal ja seega võib küttepuude hoidmine kuumal ahjul või pliidiplaadil tuua kaasa tulekahju. Peale selle peaks ahju ees olema tulekindel plaat, mis püüab kinni lendu läinud sädeme ja takistab tulekahju tekkimist. Tulekindel ala olgu pigem suurem kui väiksem.

Oluline on tulekahju varajane avastamine

Vaatamata sellele, et Eestis on suitsuandur kohustuslik aastast 2009, leidub siiski veel väga palju majapidamisi, kus pole töökorras ega õigesti paigaldatud suitsuandurit. Kahjuks peab tõdema, et just paljudes kodudes, kus on leitud hukkunu, puudus varajases staadiumis tulekahjust märku andev suitsuandur. Päästeameti töötajad külastavad igal aastal tuhandeid kodusid, et kontrollida nende tuleohutust. Muu hulgas vaadatakse kodunõustamisel üle ka suitsuanduri olemasolu ja vajadusel paigaldab selle Päästeamet. Kodunõustamine on kõigile tasuta ja enda soovist saab teada anda päästeala infotelefonil 1524.
 
JANE GRIDASSOV
Põhja päästekeskus
 
Et kodu oleks tuleohutu, telli tasuta kodunõustamine, helistades pääste infotelefonile 1524.
Foto: Pexels