Kuigi meeste keskmine oodatav eluiga Eestis järjest tõuseb, surevad mehed ikka veel keskmiselt üheksa aastat varem kui naised.

 

Eesnäärmevähk on Eestis meestel kõige sagedamini tekkiv vähk. Eesnäärmevähi iseärasuseks on, et kasvaja tekkimisest sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt umbes 15–25 aastat ja suurem osa eesnäärmevähiga meestest ei sure mitte eesnäärmevähi tõttu, vaid koos eesnäärmevähiga muude haiguste tõttu. Näiteks 2014. aastal diagnoositi Eestis eesnäärmevähk 1083 mehel ja sama haiguse tõttu suri 271 meest. On leitud, et 80-aastaste meeste hulgas ligi 80%-l on eesnäärmes vähirakke, aga suuremal jaol neist pole vähki aeglase kasvu tõttu tarvis ravida.

 

Eesnäärmehaiguste diagnoosimisel kasutatakse PSA-testi (prostataspetsiifiline antigeen). PSA on valk, mida toodetakse ainult eesnäärmes. Testi puuduseks on, et PSA taseme tõus võib tekkida nii eesnäärme healoomulise suurenemise, põletike kui ka vähi korral, seega ei võimalda PSA-test eesnäärmehaigusi omavahel eristada.

 

Eesnäärmevähi sõeluuringut PSA-testiga on Eestis tõsiselt kaalutud ja on arvutatud, et ühe 50-aastase sõeluuringus osaleva mehe kohta oleks 21 aasta jooksul tervisevõit vaid 0,002 eluaastat ja see tuleks üsna kalli hinnaga nii rahalises kui ka elukvaliteedi mõttes.

Probleeme on laias laastus kaks: suured kulutused täpsustavale diagnostikale ja suur hulk mehi, kes saavad asjatut ravi. Sõeluuringute mõte on terveid inimesi "sõeludes" leida üles need, kellel on varases järgus ravitav haigus, seega kutsutaks sõeluuringusse terved mehed, kellel pole mingeid kaebusi. Kõrgenenud PSA-testi tagajärjel hakataks neid muutma patsientideks, korraldades järjest uusi uuringuid, et teada saada, mis haigus PSA tõusu taga on, ja edaspidi haiguse kulgu jälgida. Suurel osal meestest leitakse kas mööduv põletik või healoomuline eesnäärme suurenemine, mis võib-olla veel pikka aega ravi ei vajaks. Võrdluseks: näiteks naiste rinnavähi sõeluuringult saadav kõige tavalisem vastus on "Normileid. Patsienti ei kutsuta tagasi" – niisugust lihtsat jah- või ei-vastust pole PSA-testiga võimalik kunagi saada.

 

Kui sõeluuringul leitakse algstaadiumis eesnäärmevähk mehel, kellel haiguse sümptomite tekkimiseni kuluks võib-olla kümmekond aastat, siis madala riskiga patsientidele soovitatakse nn hoolika jälgimise taktikat ehk teatud ajaintervalli möödumisel korduvate analüüside tegemist. Igapäevatöö kogemus ütleb aga, et vähidiagnoosi saanud mehed tahavad kohe ravi, ükskõik kui leebe loomuga vähk võib olla. Ravi tagajärjel võivad aga tekkida elukestvad probleemid näiteks uriinipidamatuse või erektsioonihäirete näol.

 

Lisaks ei teki iga kord eesnäärmevähi korral PSA-testis olulist tõusu. Sellisel juhul annaks normaalne sõeluuringu tulemus meestele võltsi enesekindluse ja isegi aluse oma võimalikke sümptomeid eirata, sest analüüs oli ju korras.

 

Need ongi põhjused, miks Eestis pole riiklikku eesnäärmevähi sõeluuringuprogrammi ja miks paljud arstid suhtuvad väga skeptiliselt igasügisestesse üleskutsetesse minna ainult PSA-testi tegema, ilma muid terviseriske kaardistamata või tervislikest eluviisidest rääkimata.

2016. aastal alustati Eestis jämesoolevähi sõeluuringuga, mis on suunatud nii meestele kui ka naistele. Tänavu, 2019. aastal on sõeluuringusse oodatud ravikindlustatud inimesed sünniaastatega 1953, 1955, 1957 ja 1959. Sõeluuring on korraldatud perearstide kaudu. Kui teie aasta on siin kirjas ja te pole veel sõeluuringus osalenud, ei pea kutset ootama jääma, vaid võite kohe perearstiga ühendust võtta.

 

Terved 30–60-aastased mehed ja naised võiksid kord viie aasta jooksul käia oma üldtervist kontrollimas. Igapäevaelus toimub see sageli töötervishoiuarstide juures, aga kes ühel või teisel põhjusel töötervishoiuarsti juures ei käi, võiks üles otsida oma perearsti või -õe. Tervisekontrolli käigus kaardistatakse inimese südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid (vererõhk, veresuhkrutase, kehamassiindeks, vööümbermõõt) ja harjumused (söömine, liikumine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine), vajadusel antakse nõu, kuidas oma igapäevaharjumusi tervislikumaks muuta.

 

Tervisekontrollid ja jälgimised võimaldavad ainult olemasolevat olukorda kaardistada. On arvatud, et arstiabi võimalused inimeste tervist mõjutada on vaid 10% – ülejäänust 20% mängivad rolli geenid, 20% keskkond ja ülekaaluka 50% võtab enda kanda inimese enda tervisekäitumine. Normaalne söömine, regulaarne liikumine, hammaste tervise eest hoolitsemine, mittesuitsetamine, alkoholitarbimise piiramine, töö- ja puhkeaja reguleerimine ning stressi juhtimine – need on kõige tähtsamad tervise, sealhulgas eesnäärme tervise mõjutajad.  

 

PIRET ROSPU

Tabasalu perearstikeskuse perearst

 

Terved 30–60-aastased mehed ja naised võiksid kord viie aasta jooksul käia oma tervist kontrollimas. Foto: Pexels