Uudised ja teated

« Tagasi

Mida teha, et ootamatused jalust ei niidaks?

Vahel tundub, et üha mugavamaks muutuvas ühiskonnas kulub hakkamasaamise võimekus aina õhemaks, kuuludes varsti vaat et "ohustatud tegevuste" hulka. Mida teha, et nii ei juhtuks?
 
Kõigepealt minge oma köögikapi, külmiku või sahvri juurde, avage selle uks ja vaadake tõele näkku – mitu päeva te oma perega selle toidukraamiga toime tuleksite ning kas kõigi pereliikmete esmased vajadused saaksid kaetud. Kas jagub vähemalt seitsmeks päevaks?
 

Mida varuda?

Kodused varud ei tähenda kastitäit toidukraami, mis kuskil nurgas oma säilivusaja lõppu ootavad. Need on hoopis pidevas ringluses olevad toidukaubad, mida pere harjumuspäraselt tarbib. Piltlikult öeldes: riiuli ühest servast võetakse kasutusele ja järgmine kord poodi minnes ostetakse riiuli teise serva asemele.
 
Toiduvalmistamise vaatenurgast on ilmselgelt eelisolukorras need kodud, kus on puuküttel pliidid, ahjud ja kaminad. Kodudesse, kus ainsaks kokkamise võimaluseks on elektri- või gaasipliit, oleks mõistlik soetada alternatiivne toiduvalmistamise vahend näiteks gaasipriimuse näol.
 
Arvestada tuleks ka lemmikloomade vajadustega – nemadki tahavad süüa sõltumata ilmast, elektrist või kaardimaksete toimimisest.
 
Kui toiduga ja selle kappidesse-keldrisse mahutamisega saab enam-vähem mäele, siis murekohaks võib osutuda vesi. Kui palju seda varuda, kus ja kuidas hoida? Keskmiselt vajab inimene kolm liitrit vett ööpäevas, mis teeb ühe inimese nädalaseks vajaduseks 21 liitrit. Kui korrutada see pereliikmete arvuga, on üsna tõenäoline, et sellise hulga vee hoiustamine on enamiku kodude jaoks probleem. Kuidas leida mõistlik lahendus? Vesi on elulise tähtsusega ja kindlasti tasub ennetavalt läbi mõelda, kust ja kuidas vett saada, kui seda mingil põhjusel enam kraanist ei tule ja poest osta pole võimalik.
 

Toit ja vesi pole siiski ainsad, mida varuda

On oluline, et pidevalt retseptiravimeid vajajatel oleks piisav varu nii ravimeid kui ka ootel retsepte. Muidugi peaks igas kodus leiduma esmaabiks vajalik ja vahendid palaviku, valu ning seedehäirete vastu.
 
Kindlasti on igas hästivarustatud kodus olemas taskulamp, küünlad, tikud, akupank, patareidega raadio, prügikotid, teip, nöör, märjad salvrätikud, natuke ühekordseid nõusid, väikestes kupüürides sularaha ja veel hulk pisiasju, mis hädaolukorras väga oluliseks osutuvad. Käepärast tuleks hoida ka isikut tõendavad dokumendid.
 

Kriisis on eelisolukorras maamajapidamised

Maamajapidamistel on reeglina enam tagavarasid ja muud toimetulekuks vajalikku, sest on rohkem ka panipaiku, kuhu kõik mahutada, seevastu kortermajade elanikud on haavatavamad ning vajavad oluliselt kiiremini kõrvalist abi. Seda enam tuleb koduste varude ja hädaolukorras toimetuleku teema läbi mõelda ning ka vastavalt tegutseda.
 
2020 on olnud erakordne aasta, mis tõi kriisideks valmisoleku veel rohkem päevakorda. Tõstmaks inimeste valmisolekut erinevateks hädaolukordadeks, keskendub Päästeamet 28. septembrist kuni 11. oktoobrini elanikkonnakaitse teemadele, mille fookuseks on kriisideks valmisolek nii riigi kui ka kodaniku vaatest. Kavas on erinevad ettevõtmised ja koolitused, täiendava info saamiseks jälgige meediat ja päästeameti kodulehte.
 
MARJE VERBO, Päästeameti Põhja päästekeskus
 
 

Sügisel tuleb elanikkonnakaitse koolitus

Eelmise aasta lõpus tehtud uuringust selgus, et vaid 15% Eesti elanikest on hädaolukordadeks piisavalt valmis ja vaid kolmandik elanikest peab võimalikuks, et tema kodukohas võiks hädaolukord tekkida.
 
Paraku on elu näidanud, et teenused, mida loomulikuks peame ja millest iga päev sõltume –  elekter, side, veevarustus, makseteenus – võivad siiski ootamatult katkeda, samuti võib meie elukorraldust mõjutada viiruste levik.
 
Üheks oluliseks teemaks elanikkonnakaitses on just inimeste kodused varud ja iseseisev hakkamasaamine, sest hädaolukorras ei jõua abi inimeseni nii kiiresti kui tavaliselt.
 
Mida saab iga inimene teha, et hädaolukordades paremini toime tulla? Mida varuda? Miks varuda? Kuidas hakkama saada? Kust saada infot?
 
Kõigest sellest ja paljust muust räägib koolitus "Elanikkonna hädaolukorraks valmisolek", mille viib läbi Päästeameti Põhja päästekeskus videoteenuse vahendusel. Oktoobris toimuva veebikoolituse toimumise täpsem aeg lepitakse vallavalitsuse vahendusel külaseltsidega eraldi kokku.