Tabasalu lasteaed Tibutare on selle aasta 9. novembriks tegutsenud väsimatult juba pool sajandit.

 

Sünnipäeva oli kavas pidada koos endiste töötajatega, aga kahjuks ajas viirus plaanid sassi. Suure peo lükkasime edasi, lastele jagus aga melu terveks nädalaks.

 

Esmaspäeval alustasime piduliku lipuheiskamise, laulu ja tantsuga õues lasteaia lipuväljakul. Mudilased valmistasid ise sünnipäevatorte. Teisipäeval tervitasime külalisi, kelleks olid klounid Piip ja Tuut. Etendus oli vägev ja lapsed laulsid nende õpetatud lugusid päevi hiljemgi. Kolmanda päeva pühendasime kommidele ja õhupallidele. Igaüks sai õhupalli, mille enda meele järgi kaunistas ja terrassile sättis – et vanematel oleks meeleolukam järele tulla. Neljapäev ja reede jäid laste endi organiseerida. Suuremad said õpetajad olla ja tegevusi välja pakkuda. Väiksemad mängisid ja nautisid tõelist lapsepõlve. Nädala lõpetasime rohke jäätisega.

 

Kuidas Tibutare sündis? Kuna Ranna sovhoos kasvas jõudsalt, tekkis vajadus lasteaia järele. Nii lasteaed 1970. aasta oktoobripühadeks valmis saigi. Toona oli majas kaks rühma, nüüd on lapsi 170 kaheksas rühmas ja 40 töötajat. 1978. aastal korraldati nimekonkurss, lasteaed hakkas kandma nime Tibutare.

 

Maie Kolde, kes oli Tibutare juhataja aastail 1976 kuni 2001, meenutab, missugused olid ajad siis. Näiteks kuni 1986. aastani jäeti lapsi lasteaeda ka ööseks. "Üsna raske oli lapsi rahustada ja neile rääkida, miks ema aknast lehvitab ning tema peab võõra inimesega leppima. See oli suur asi lastele, kui sovhoosi buss hakkas osakondade lapsi igal õhtul kodudesse vedama ning kohalikud lapsed pidid õhtul koju minema," kõneles Maie.

Kuna Ranna sovhoos oli edukas majand, käis külalisi ja kontrolle nii lähedalt kui ka kaugelt, jätkas kauaaegne juhataja. "Üsna sagedased olid Moskva kontrollid, kellel olid omad nõudmised. Pidev probleem tekkis Lenini pildi puudumise või valesse kohta riputamise pärast. Tänu sellele nõustus sohvoosi direktor tellima lasteaiale mööbli, kus saali kapil oli spetsiaalne koht Lenini kuju paigaldamiseks. Õnneks kapid lasteaed sai, aga Lenini büst jäi tegemata."

 

Lasteaia soodne asukoht ja tihe koostöö lapsevanematega võimaldas aastaid lasteaias tegutseda lastevanemate kohvik-klubil. "Õhtuid sisustasid tunnustatud pedagoogid-psühholoogid, reisisellid ja vestluse lõppedes mängis Ranna sovhoosi klubi orkester tantsuks. Lasteaia personal küpsetas saiakesi, keetis kohvi ja müüs isegi pisut napsukest meie improviseeritud puhvetist. Alguses toimusid õhtud lasteaia saalis, hiljem kasvas sellest välja Ranna sovhoosi klubis tegutsev Pereklubi," rääkis endine juhataja.

 

Üheksakümnendate algus tõi kaasa uued tuuled ja lasteaiast sai kogu asulale kiriku kaudu Soomest tuleva humanitaarabi jagamise koht. Aidati jagada nii riide- kui ka toiduabi. "Täna on veider mõelda, kui aplad olid inimesed muidu saamise suhtes. Kotti aeti kõik, mis pihku sattus. Seda oli kurb vaadata ja lahenduse tõi väheste hindade panemine esemetele."

 

1993. aastal sai lasteaia omanikuks Harku vallavalitsus. Algas tihe suhtlemine välismaa kolleegidega. Tallinna Pedagoogilise Seminari kaudu käisid külas mitmed pedagoogikateaduse ja õpetamisega tegelevate inimeste grupid.

 

Kümme aastat tagasi sai Tibutarest tervist edendavate lasteaedade võrgustiku liige − meie lapsed õpivad palju värskes õhus ja praktiseerime aktiivset liikumist ning sporti. Viimased kaks aastat oleme koostöös Eesti Olümpiakomiteega korraldanud vabariiklikku perespordipäeva. Sügisel pälvis lasteaed projektiga "Sipsikud tahavad ja suudavad elevanti toita" ettevõtliku kooli edulugude konkursil "Õppimine on põnev" kolmanda koha kategoorias "Ettevõtlik haridustegu".

Tibutarelased teevad koostööd peredega, isad ja emad käivad lasteaias lastele esmaabi või suuhügieeni õpetamas, aga ka kunstniku- ja politseitööd tutvustamas.

 

Aastakümneid on korraldatud advendilaata ja kohvikut. Viimased viis aastat on seda üritust vedanud hoolekogu, otsides õnneloosiks sponsoreid. Saadud tulu on kasutatud lastele õppekäikude korraldamiseks. Aastatel 2014−2018 osalesime riigikantselei poolt ellu kutsutud saja tamme projektis. Naksid ja Muumid panid tammetõrud potti kasvama, kus need siis laste valvsa silma sirgusid. 2017. aasta sügisel istutati 40 tamme Klooga–Tiskre maantee äärde haljasalale.

Lasteaed on endiselt professionaalse töötajaskonnaga lapse- ja peresõbralik lasteaed. Suur tänu, Tibutare pere!

 

Reeli Simanson, Tibutare lasteaia direktor

 

Foto: erakogu