Uudised ja teated

« Tagasi

“Püsige kodus nii haige kui ka lähikontaktsena!”

Tabasalu tervisekeskuse perearst Piret Rospu: "Nakatumine on tõusuteel ja seda näeme ka oma nimistu patsientide hulgas."
 
Milliste sümptomite suhtes peab valvas olema? Praegu näib, et pea kõik, ka peavalu ja kõhulahtisus, viitab COVID-19-le?
COVID-19 on tõesti päris salakaval ja võib olla varieeruvate sümptomitega. Eesti inimestel on kõige sagedasemateks sümptomiteks palavik, köha, nohu, nõrkus/väsimus, peavalu ja lõhnataju kaotus. Igal viiendal haigestunul on ainult üks sümptom, aga enamasti on haigusnähte rohkem, veerandil haigestunutest neli või enam. Kõhulahtisuski võib tõesti olla COVID-19 avalduseks, Terviseameti andmetel siiski on kõhuga seotud sümptomeid alla 10%-l haigetest. Sagedasem on ülemiste hingamisteede haigusnähtude tekkimine ja üldsümptomid (väsimus, nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalu). 
 
Võin viirust kanda ka siis, kui ühtegi sümptomit ei ole. Kas peaks igaks juhuks testima tulema?
Asümptomaatiline nakatumine on tõesti üks põhjuseid, miks COVID-19 on oma levikus edukas. Igaks juhuks testima tulema ei pea. Kui olete lähikontaktis olnud COVID-19 haigega, peate jääma isolatsiooni, liiga vara tehtud test siin midagi ei päästa. 
 
Perearstid suunavad testima ainult neid asümptomaatilisi inimesi, kes on minemas hooldekodusse elama. Teised olulised asümptomaatilised testimisele kuuluvad grupid toimetavad oma asju Terviseameti kaudu: COVID-19 haigete lähikontaktseid, kes ei taha 14 päeva isolatsioonis püsida, testitakse kümnendal päeval pärast lähikontakti ja negatiivse testi korral võivad tavaellu naasta. Samuti käivad läbi Terviseameti need reisilt tulnud inimesed, kes ei taha 14 päeva isolatsioonis püsida, minu teada testitakse neid piiril ja vähemalt seitse päeva hiljem. Kui mõlemad testid on negatiivsed, võib tavaellu naasta. Lisaks on käimas Tartu Ülikooli seireuuring, kus kahenädalaste intervallidega kutsutakse inimesi uuringusse juhuvaliku alusel. See loob üleriigilise asümptomaatiliste inimeste testimise võrgustiku. 
 
Milliste viirusega seotud müütidega olete praktikas kokku puutunud?
Erinevatega. Pahatahtlikumad neist väidavad, et viirust pole olemas, haigestunute statistika on võltsitud ja nakkustõrjemeetmed ei tööta. Meil on olnud patsiente, kes isegi perearstikeskuses keelduvad maski ette panemast. See on taunitav olukord. 
 
Palju segadust on ka lähikontaktsete, testimise ja ka maskide kandmisega. Testimisele suuname kõik ülemiste hingamisteede haigusnähtudega inimesed. Alla kümneaastastel lastel pole testimine kohustuslik, testima suuname kolmel juhul: kui on teada haigestumisele eelnenud 14 päeva jooksul lähikontakt COVID-19 haigega, kui 14 päeva enne haigusnähtude teket on viibitud välismaal või kui lapsel on haigusnähud ja lapsevanem soovib testimist. Kümneaastased ja vanemad inimesed suuname aga vähimategi haigusnähtude esinemisel kohe testima, sest nakatunute võimalikult kiire üles leidmine ja lähikontaktsete isolatsiooni suunamine on meie parim lootus, et viiruse levikut ohjatavates piirides hoida. 
 
Maskide osas on sõnumid pandeemia jooksul teinud 180-kraadise pöörde. Esialgu oli kartus, et meditsiiniasutustele maske ei jagata ja inimesed ei oska neid õigesti kanda, ehk isegi kaotavad maski kandmisega valvsuse. Praeguseks ei ole enam maskidega olulist defitsiiti ja uuringute käigus on leitud, et inimesed, kes kannavad maski, on ka muude meetmete rakendamisel hoolikamad. Lisaks on leitud, et ka riidest maskidest on kasu.
 
Psühholoogiliselt on praegu kõigil raske. Mida arstina soovitate, kuidas toimida?
On jah raske. Ühest küljest on pidevalt kuklas tiksumas hirm ja teisest küljest ka tüdimus distantsi hoidmisest ja veebikoosolekutest. Kindlasti tasub võimalusel käia õues. Kasu võib olla ka sellest, kui lakkamatut uudisvoogu teadlikult piirata. Õhtul saab tähtsamatest uudistest niikuinii ülevaate. Lugesin ka, et astronaudid oma pikkadelt kosmosemissioonidelt soovitavad: kindel päevakava, millest kinni pidada. Kui aga pinge kasvab juba üle pea, tuleks otsida abi, olgu siis pereliikmetelt, leheküljelt Peaasi.ee või perearstilt.  
 
Missugune on praegu tervisekeskuse töötajate koormus?
Vastuvõttude koormus on üsna tavaline. Suurem koormus on pereõdedel, kes peavad telefoni teel väga palju patsiente COVID-19-ga seotud küsimustes nõustama. Juhin tähelepanu ka, et perearstikeskuse telefon töötab kell 8−18, seega pole põhjust, miks kõik peaksid hommikul liinil tunglema, pärastlõunal saab info enamasti kergema vaevaga kätte. 
 
Kas on midagi, mida tahaksite elanikele südamele panna?
Kodus püsimist nii haige kui ka lähikontaktsena. Praegu on kuulda, et mitmetes Harjumaa koolides on nakkuskolded tekkinud sellest, et õpetajad käivad haigussümptomitega tööl. Sügisel oli samal põhjusel muudes töökohtades tekkinud koldeid, mõnes isegi üle 50 nakatunu. Selliseid asju saaks vältida, kui isegi kergete sümptomite korral jääda koju, võtta kiiresti ühendust perearstiga ja käia testimas. Ka COVID-19 haigete lähikontaktsed peavad püsima kodus vähemalt kümme päeva loetuna lähikontaktist. 
 
Haiguse peiteaeg võib ulatuda 2−14 päevani ja näiteks neljandal päeval tehtud test ei suuda ennustada seda, kas kümnendaks päevaks on inimene haigestunud või mitte. Seega ka need inimesed, kes mingil põhjusel on lähikontaktsetena esimese nädala jooksul juba testitud (millel tegelikult pole erilist mõtet), peavad kodus püsima pikemalt ja alles kümnendal päeval tehtud negatiivne test lubab tavaellu naasta; ilma testimata tuleb isolatsioonis püsida 14 päeva. 
 
Küsis Mari Kukk
 
 

Pihlakodu juhataja Aule Kikas: "Kui kellelgi on soovi meie eakatele rõõmu teha mõne pisikese üllatusega, on see mõistagi oodatud."

 

Alates üle-eelmisest nädalast elab maja taas oma tavapärast elu. Kasutame hoolsalt isikukaitsevahendeid ja enda käitumise kontrollimine annab kindlustunde, et oleme kaitstud ja kaitseme sellega oma eakaid. 
 
Paraku saime ka meie oktoobri esimesel nädalal koroonaviirusega pihta: tõenäoliselt töötajaga majja lipsanud paharet jõudis nakatada kaht klienti, kes tänaseks on paranenud ja tagasi oma kodustes tubades. Kiire tegutsemine hoidis viirust levimast. Majas on toimunud viiruse avastamise järgselt nädalase intervalliga kolm laustestimist − meie maja eakateni pole pahalane rohkem jõudnud.
 
Praegu oleme külastuste suhtes väga konservatiivsed ja vaatame iga vajadust personaalselt ning ka siis kõiki ohutusreegleid arvestavalt.
 
Sel nädalal hakkame maja jõulumeeleolu loovasse rüüsse seadma − sellesse tegevusse kaasame ka meie eakaid. Kuusepuu ja majasisene jõulupidu tulevad, jõulupraad ja kontsert ka. Tean, et kepsakad memmed on oma programmi ette valmistamas ja üllatusi võib tulla veelgi. Loodame, et pühadeperioodil saab iga meie maja elanik (100% turvaliselt) kasvõi korra oma kõige kallimatega kohtuda. Kui see võimalik pole, on abiks telefonid, Skype, FaceTime või teised nutilahendused. Pakikesed meelepärasega teevad siirast rõõmu ning  lapselaste joonistused ja fotod toovad heldimuspisara. Tavaolukorras oleks koostöö vabatahtlikega vägagi oodatud, ent praegu mitte.
 
Üht toredat mõtet aga tahan jagada. Kuulsin, et vallatud päkapikud on tegemas koostööd Harkujärve kooli lastega – seal nimelt on avatud Pihlakodu elanikele mõeldud jõulukaartide meisterdamise-joonistamise töötuba. Kui kellelgi on veel soovi meie eakatele rõõmu teha mõne pisikese üllatusega, on see mõistagi oodatud.