Tõenäoliselt jaanuari lõpus või veebruari alguses hakatakse riskigruppide inimesi vaktsineerima, ütleb Tabasalu perearstikeskuse arst Piret Rospu ja tõdeb, et pudelikaelaks on vaktsiini kättesaadavus.

Eestis alustati COVID-19 vastu vaktsineerimist 27. detsembril. Esialgu saavad vaktsiini eesliini tervishoiutöötajad, kes COVID-19 haigetega tegelevad ja neid vaktsineerima hakkavad, praegu on liigutud hooldekodude elanike ning teiste tervishoiutöötajate vaktsineerimiseni.

Tõenäoliselt jaanuari lõpus või veebruari alguses alustatakse riskigruppide inimeste vaktsineerimisega. Need on inimesed, kes oma vanuse või haiguste tõttu on enim ohustatud. Riskigruppidesse kuulub suurusjärgus 360 000 inimest ja neid vaktsineeritakse perearstikeskustes. Perearstid on valmis riskipatsiente vaktsineerima, pudelikaelaks on praegu vaktsiinide kättesaadavus.

Edasi liigutakse juba üldelanikkonnani. Aastal 2021 on vaktsineerimine kõigi soovijate jaoks tasuta. Kõiki elanikke ei vaktsineerita ilmselt vaid perearstikeskustes, täpsema korralduse kohta tuleb info siis, kui see aeg kätte jõuab.

Kas pärast vaktsiini saamist läheb elu edasi nii nagu enne?

Vähemalt esialgu ei tähenda vaktsineerimine veel päris tavaellu tagasi pöördumist. Praegu on teada, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad vähem COVID-19 ja raskesse COVID-19. Pole veel selge, kas vaktsineerimine kaitseb asümptomaatilise nakatumise ja viiruse levitamise eest, seetõttu tuleb ka vaktsineeritutel jätkata maski kandmist, distantsi hoidmist ja käte hügieeni. Arvatavasti tuleb Eestis esimese muudatusena vaktsineeritute vabastus COVID-19 lähikontaktsena eneseisolatsiooni jääda.

Kuidas need vaktsiinid nii kiiresti valmis said?

Esimesena kasutusele tulevad vaktsiinid on kõik tootnud firmad, kellel oli juba toimiv vaktsiinide väljatöötamise tehnoloogia olemas, mitmel ka eelnev kogemus teiste koroonaviirustega töötamisel. COVID-19 vastu suunatud vaktsiinid pidid kõik läbima klassikalised uuringute faasid (loomkatsed, 1., 2. ja 3. faasi kliinilised uuringud). Kiirus saavutati selle arvelt, et riigid andsid arendajatele raha, saades kokkuleppe, et kui vaktsiin tuleb korralik, saadakse vastutasuks mõistliku hinna eest teatav kogus vaktsiini. Märkimisväärselt kiirendati bürokraatiat, vaktsiinidega seotud dokumendid ei pidanud koos muude ravimitega järjekorras ootama.

Millised on vaktsiinide kõrvaltoimed ja kes võiks jääda vaktsineerimata?

COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimed ei erine teiste vaktsiinide omadest. Paiksed reaktsioonid hõlmavad süstekoha valulikkust, punetust ja turset; süsteemsete mõjudena võivad tekkida palavik, lihasevalu, lümfisõlmede suurenemine, väsimus ja üldine haiglane enesetunne. Harva (1-2 juhtu miljoni vaktsiinidoosi kohta) võib esineda anafülaksiat ehk tugevat allergilist reaktsiooni.

On viiteid, et väga põdura tervisega patsiendid, kelle organismile võib ka kerge palavik olla suureks koormuseks, võiks jääda vaktsineerimata. Vaktsineerimine koosneb kahest süstist, mis tehakse 21- või 28-päevaste vahedega, lõplik kaitse saabub umbes nädal pärast teist doosi. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist täieliku kaitse saamise periood, siis ilmselt ei ole ka vaktsineerimine otstarbekas.

Vaktsiinide uuringutes on olnud märgatav hulk eakaid ja krooniliste haigustega inimesi, kes on saanud hea kaitse ja kellel pole kõrvaltoimete esinemissagedus olnud suurem (pigem väiksem) võrreldes nooremate inimestega. Otsuste tegemisel tuleb iga inimese puhul kaaluda võimalikku kasu ja kahju.

Kas vaktsiin kaitseb ka siis, kui viirus muteerub?

On näidatud, et vaktsineerimine kaitseb ka praegu tekkinud koroonaviiruse uute variantide eest. Kõik COVID-19 vastu suunatud vaktsiinid kasutavad viiruse ogavalku, mis on evolutsiooni käigus püsinud väga ühetaolisena, ja oodatakse, et püsib ka edaspidi. Seetõttu ei ole praegu põhjust vaktsiine välja vahetada.