Uudised ja teated

« Tagasi

Mis saab eesti keelest tulevikus?

Tabasalu ühisgümnaasiumi 12. klaasi õpilane Ingel Carolin Peensalu arutleb emakeelepäeva eel eesti keele tuleviku üle.

Sel aastal sai Eesti Vabariik 103-aastaseks. Inimesed teavad Eesti ning eesti keele ajalugu, kuid tulevikku on raske ennustada. Aegade jooksul on keel muutunud ning üle elanud mitmeid sõdu. Nii Põhjasõda, Vabadussõda kui ka Liivi sõda tõid Eestisse teisi rahvuseid, kuid nad sulandusid ühiskonda ning eesti keel sai edasi areneda.

On pakutud, et meie keel on langenud väljasuremisohtu liigsete peensuste, keerulisuse ning väikse kõnelejaskonna tõttu. Ka araabia keelt peetakse keeruliseks ning teatud dialektide oskajaid on vähe, kuid siiski on see väga jätkusuutlik. Miks peaks just eesti keele keerulisus meile saatuslikuks saama? Vaadates eesti keele lähimate sugulaste, liivi ja vadja keele olukorda, võib jääda mulje, et meie emakeele kadumine on üpris tõenäoline. Nii liivi kui ka vadja keel on peaaegu täielikult kadunud. Sama saatus on tabamas isuri keelt. Kuidas saaks vältida eesti keele kadumist? Kas see on üldse võimalik?

Eesti keele kadumine on vähetõenäoline

Selle olukorra vältimiseks tehakse väga palju ennetustööd. 2010. aastal sai Toomas Hendrik Ilvese algatusel alguse sõnakonkurss Sõnaus, kuhu on oodatud keelehuviliste ettepanekuid uute sõnade jaoks. Konkurss aitab kaasa keele arengule, et ka noored tunneksid end eesti keelt rääkides mugavalt ega peaks kasutama liiga palju ingliskeelseid väljendeid.

Lisaks konkurssidele on ka mitmeid saateid loodud keele edendamiseks. Saade "Keeleminutid" on ka praegu ERRi digihoidlas alles ning seda saab kuulata nii ajaviiteks kui ka enda harimiseks. Kahjuks on Henn Saari, saate autor, meie seast lahkunud, kuid see ei tähenda, et rohkem selliseid saateid keele rikastamiseks pole.

Vikerraadiost on võimalik kuulata Piret Kriivani raadiosaadet "Keelesaade", mis käsitleb eesti keelt ajas ja ruumis. Jakob Hurt on öelnud: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Arvan, et Jakob Hurda lause eeskujul oleks võimalik eesti keelt päästa. Kui igaüks kuulaks või osaleks mõnel keelega seotud aktsioonil, saaksime just haridusega oma emakeelt hoida, sest Eesti rahvaarv ei ole veel kasvamas nii kiirelt, et see kindlustaks emakeele edasikandumise järgmistele põlvkondadele.

Laenamine kui ohumärk?

Leidub inimesi, kes arvavad, et teistest keeltest sõnade laenamine on ohumärk ning näitab, et keel on kadumas. Tegelikkuses ei ole asi nii hull. Anna Verschik, TLÜ üldkeeleteaduse professor, on öelnud: "Kõik keeled laenavad, laenamine on keelele omane ja on toimunud alati." Paljud sõnad, mis tunduvad tavalised ja eestipärased, on tegelikult laensõnad. Näiteks rand, hammas, mets, sild, nädal ja aken. Laenamine ei kahjusta eesti keelt, sest sõnad, mida laenatakse, põimitakse meie keelde just nii, nagu on meie keelele omane. Näiteks on TLÜ lehel ilmunud artikkel, mis toob näiteks sõna vabariik. See sõna koosneb kahest laentüvest, sõna vaba on slaavi päritolu ja riik rootsi päritolu, kuid sõna vabariik, millel on just selline tähendus nagu meil, on ainult eesti oma.

Pidades keelt oluliseks ja kasulikuks

Keeled hääbuvad sageli põhjustel, millel pole seost keele struktuuri või laenamisega. Nimelt hääbub keel siis, kui kõnelejad ei pea seda enam oluliseks ja kasulikuks. Keele kasutus langeb ja emakeelt ei pruugita enam järgmisele põlvkonnale edasi anda ning nii võibki juhtuda, et eesti keelt tabab samasugune saatus nagu liivi keelt.

Samuti võib eesti keele tulevikku mõjutada nooremate põlvkondade harjumused internetis ja sotsiaalmeedias. Mida rohkem aega noored ja lapsed nutirakendustes veedavad, seda rohkem õpivad nad võõrkeelseid sõnu ja hakkavad unustama emakeelseid vasteid. Kui eesti keelt kasutada igapäevaselt ning oma lastega samuti eesti keeles rääkida, on kindel tulevik eesti keelele olemas. Nagu on öelnud Lev Tolstoi: "Keel on rahvuse hing."

INGEL CAROLIN PEENSALU

Foto: Pexels

 

Vikerraadio kuulutab välja keelemeemide konkursi. Kuulajatel on võimalus jagada põnevaid ja tabavaid meeme keelest ning elust enesest.

Meelespea keelemeemi konkursil osalejale:

  • mõtelge välja tabav meem eesti keele ja/või emakeele etteütluse kirjutamise ainetel;
  • lisage pildile tekst;
  • saatke valmis keelemeem Vikerraadio Facebooki lehele või Instagrami sõnumina; kasutage ka teemaviidet #keelemeem, #vikerraadioetteütlus;
  • Vikerraadio jagab meemivõistlusel osalevaid meeme oma FB-lehel. Konkursi võidab meem, mis on kogunud kõige rohkem meeldimisi.

 

Emakeelepäeva e-etteütlus toimub Vikerraadios 15. märtsil algusega kell 10.25.