Vääna raamatukogu on esimene pääsuke valla raamatukogudest, mis saab uue näo ja moodsad laenutamisvõimalused.

 

Vald on alustanud Vääna raamatukogu arendusega tall-tõllakuuris, praegu on käsil projekteerimine. Raamatukokku on kavandatud lugejatele raamatute iseteeninduslikud laenutus- ja tagastuspunktid, samuti pakiautomaat, mis võimaldab saada kätte tellitud väljaandeid ööpäev läbi. Kui praeguse raamatukoguruumi suurus jääb alla 100 m², siis uus raamatukoguala on suurem kui 250 m². Raamatukogu saab kaunis ajaloolises hoones suure lugemissaali, kus on lasteala, mõnusad lugemisnurgad ja rõdukorrusel õpiala. Kompleksi kuulub ka rõdualaga seminariruum, mis on varustatud nüüdisaegse tehnika ja IT-lahendustega. Tore on ka see, et töötajad saavad õdusa puhkeruumi.

 

Raamatukogu arendus võimaldab teenindada suuremat hulka lugejaid, samuti alustab raamatukogu sündmuste sarjadega.

 

Raamatukogu lugu – paremal riiulid, vasakul korter

 

Vääna raamatukogu lugu saab alguse ajal, mil Väänas asus mõis ja mõisnikuks olid von Stackelbergid. Sel, ligi 150 aasta tagusel ajal said paruniproua eestvõttel tema isiklikust raamatukogust raamatuid laenutada kohalikud mõisatöölised ja -teenistujad. Aastal 1925 asutas Vääna Haridusselts Vääna valla avaliku rahvaraamatukogu. Raamatukogu avati Vääna mõisahoones paikneva kooli ühes toas, kus raamatud olid paigutatud kappidesse. Samas hoones paiknesid ka Vääna algkool ja vallamaja. Aastatel 1925–1951 ja 1979–2014 paiknes raamatukogu mõisahoones, sealt edasi mõisakompleksi tall-tõllakuuris.

 

1960. aastate keskel kolis raamatukogu majja, kus elas legendaarse raamatukoguhoidja Helda Kuudevita perekond. Raamatukogu kasutada oli kaks tuba, põrandapinda oli 63 m². Tee poolt hoonesse sisenedes jäid paremat kätt raamatukogu ruumid, vasakule aga Helda  enda korter.

 

Kui raamatukogu alustas, oli laenutamiseks mõnisada raamatut, nüüd, aastal 2021 on Vääna raamatukogus raamatuid pea 20 000.

 

LIIA REBANE, Harku valla raamatukogude direktor

 

Foto: Pexels