Uudised ja teated

« Tagasi

“Kui kodus süüa ei tee, õnnestub elada kaunis jäätmevabalt.”

Tiina Raja pidas Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala raames prügipäevikut.

 

Harku vallavalitsuse jurist Tiina Raja elab koos 16aastase tütrega, mõlemad keskkonnateadlikud inimesed ja peavad jäätmete sortimist oluliseks. Prügi jaoks on naisel kodus kolm kasti: ühes on pakendid, teises biojäätmed, kolmandas olmeprügi. Paberi kogub ta eraldi kasti. Maja juures on pakendi-, olme-, paber- ja biojäätmete konteinerid. "Tahtsin aru saada, kas teen prügisortimisega kõik õigesti või on mul veel arenguruumi," ütleb Tiina ja pani kõik päevikusse kirja. Sissekandeid kommenteerib keskkonnaspetsialist Lembe Reiman.

 

Esimene päev

 

Esimene prügi, mis vajas äraviskamist, tekkis õhtul toidutegemisel. Makaronipakend sai tühjaks, samuti hakklihakarp. Tean, et hakkliha saab osta ka lahtiselt, aga mulle meeldib see suletud karbis rohkem. Eraldasin enne karbi äraviskamist kile alumisest paksemast osast. Ei ole päris kindel, kas seda peab tegema, aga erinevast materjalist osad tuleb ju eraldada. Karbi põhjas olev paber läks olmejäätmete hulka, sest ma ei olnud päris kindel, kuhu seda panna, ja kui ei tea, panen olmekasti. Sibula- ja banaanikoored viskasin biojäätmekasti, siin pole küsimustki.

 

Tegin leivatainast. Tühjaks sai rukkijahupakk. Selle panin veidi kahtlevalt pakendite juurde. Aga äkki peaks see paberikasti minema? Ei, kuna see oli jahu ümber pakendina, otsustasin, et õige on pakendikorv.

 

Lembe: Hakklihapakiga tegid väga õigesti – läbipaistev kile ja tugev karp on eri materjalidest ning need tuleb teineteisest eraldada, et need ringlusesse jõuaksid. Lihapakendis oleva paberi vm materjalist aluspadja koht on olmeprügikastis.

 

Tühi jahupakk on pakend, õige!

 

Teine päev

 

Teen õhtul kooki. Jälle prügi juures, sest õlipudel sai tühjaks. Sellega läks lihtsalt, sest olin veendunud, et pudel kuulub pakendisse. Keeruliseks läks asi siis, kui panin koogi sisse rabarbereid, mis olid sügavkülmas Minigripi kotis. Mida teha selle tühjaks jäänud kilekotiga? Oleks väga tahtnud seda panna pakendite juurde, aga tundus, et see ei peaks seal olema, ja panin olmeprügisse. Mõtlesin, et kuna mina olin ostnud selle kilekoti, mitte pakendina, siis seda ei peaks pakendite juurde panema, kuigi ka seda materjali saaks ju taastootmiseks kasutada. Selle kohta peab veel küsima ...

 

Mind rõõmustab teadmine, et midagi olen ikkagi õigesti teinud. Munakoored. Need lähevad kanadele tagasi. Muidu oleks nende koht biojäätmete kastis, aga kuna saan munad otse kanadelt, tagastan nende "pakendid". See tekitab hea tunde, et olen säästnud prügimajandust, mis siis, et need olid ainult kahe muna koored. Suured asjad saavadki alguse väikestest.

 

Tunnistan, et olmeprügisse olen vaikselt veel asju poetanud, nimelt lahtilõigatud suhkrupakendi riba läks sinna ja õlipudeli sisemine kork ka. Loodan, et see sai õigesti. Küll koguneb palju prügi, enamjaolt pakendid. Nii loodan, et need lähevad ümbertöötlemisse või  taaskasutusse, sest kui need lihtsalt ära põletatakse või hävitatakse, on ikka õudne küll.

 

Lembe: Minigripi kotte annab korduvalt kasutada. Kui kott juba katki, siis olmeprügisse.

 

Väikese prügi, nagu pakendite avamisel äralõigatud ribad jms, õigem koht on olmeprügi hulgas. Põhjus selles, et need on nii väikesed, et pakendite sortimisel on üsna tõenäoline, et  väikese eseme õige materjal jääb tuvastamata.

 

Kolmas päev

 

Uus prügipäev. Hommikul erilist prügi ei tekkinud, ainult köögipaber ja hambatikk. Need joonelt biojäätmesse ja tööleminek. Söögi võtsin klaaskarbis kaasa. Ei mingeid lisapakendeid!

 

Õhtul kodus olles avastan, et vaja on täita vatitikkude karpi. Olin ostnud kilepakis vatitikud ja tõstsin need ümber eelmisel korral koos vatitikkudega ostetud karpi, nii on neid parem hoiustada. Kilepakk läks pakenditesse. Vatitikkude prügi tekib igapäevaselt ja need viskan olmeprügisse. Vatipadjad samamoodi.

 

Õhtusöögiks kana-riisipada. Küüslaugukoored biojäätmete hulka. Pakendikasti läks kana ümber olnud karp (selle surusin kokku üleeilse hakklihakarbiga). Seejärel sai otsa ka riis, pakend läks  pakendite hulka. Tomatisegu oli klaaspurgis, selle sisu valasin paja hulka ja purgi loputasin enne pakenditesse viskamist ära. Olen klaaspurke ka alles hoidnud ja viinud neile, kes hoidiseid teevad. Klaasi peaks saama lihtsalt ümber töödelda.

 

Päeva kokkuvõte: jälle palju pakendeid!

 

Lembe: Tekkivate jäätmete peale soovitan juba sisseoste tehes mõelda. Eelistada võiks selliseid pakendeid, mille materjal on kergemini ringlusesse võetav, nt klaas ja metall.

 

Neljas päev

 

Hommikul sai tühjaks piimapakk, selle voltisin korralikult kokku ja panin pakendite sekka. Meenub, et lõikelauale jäänud leivapuru läheb biojäätmete kasti. Väike fooliumitükk, milles oli leib, läks olmeprügi hulka. Kuna teen leiba ise ja millegi sisse tuleb see panna, et kohe ära ei kuivaks, kasutan selleks enamasti fooliumi. Kohvimasin tahtis kohvipurusahtli tühjendamist. Biojääde, ei mingi kahtlust. Tööle võtsin toidu kaanega klaaskarbis kaasa.

 

Õhtul tegin jälle leiba, seekord mitte endale. Tulemuseks oli kolm tühja pakendit: lina-, päevalilleseemnete ja jahu oma. Juurde veel leivasiirupipudel. Lihtne. Kõik pakenditesse. Äkki tegin valesti, et siirupipudelit ei loputanud? Muretsen. Kohupiimakreemi söömisest jäi järele tops. Fooliumist kaas läks olmesse, tops pakendisse. Pesta polnud vaja, kass limpsis puhtaks. Tegin suuremat puhastustööd. Viskasin ära keedupoti, mille põhjast oli teflon kulunud. Sisenes olmekasti. Sama teed läks leivavorm, see juba lõhnas metalli järele, pealmine kiht oli paljuski maha kulunud. Oleks suurem kogus asju olnud, oleksin jäätmejaama viinud, aga kahe väikese asja pärast ei hakanud sinna minema. Pakendikast sai täis ja vajas väljaviimist. Kuidas seda prügi nii palju tekib?

 

Lembe: Vanad metallist esemed, nagu potid-pannid, võiks kokku koguda ja viia jäätmejaama või vanametalli vastuvõttu. Metall on materjal, mida saab korduvalt kasutada. Samas tekib selliseid esemeid harva ja vähe, mistõttu tundub keeruline minna neid õigesse kohta ära viima.

 

Viies päev

 

Singi ümber olnud kile läks pakendikasti. Tolmuimeja tolm olmejäätme hulka. Uute riiete sildid viskasin pärast mõningast mõtlemist olmeprügi sekka, kuigi kaalusin ka paberikasti panekut. Kui hinnasilt on paberilipikul, on olmejääde, on ju? Olen rahul, et pesupesemiseks on mul seebipuu pähklid ja neil kulub oluliselt vähem kui pesugeele-pulbreid.

 

Kuna prügi tekkis täna vähe, tunnen, nagu oleks maailma puhtamana hoidnud. See on hea tunne.

 

Tühjendasin küttekoldeid, tuha panin olmeprügikasti. Kasutatud maskid viskasin samuti sinna. Pakendite juurde läksid tühjaks saanud šampooni- ja palsamipudelid. Muud prügi ei tekkinudki, sest kodus süüa ei teinud, käisin sünnipäeval.

 

Seitsmes päev

 

Kogu päeva prügi: mõned salvrätid ja köögipaberid. Mõlemad biojäätmekasti. Avastus: kui süüa kodus ei tee, annab elada täitsa prügivabalt.

 

Lembe: Parim prügi on see prügi, mida ei teki. Tiina on väga tubli, sest äraviskamisele minevaid esemeid tekkis tal üsna vähe. Ja needki läksid peamiselt kas biojäätmete või pakendikasti. Mõlemat jäätmeliiki tekib väga palju. Pakendite puhul saame teha juba ostes teadlikke valikuid, et tekiks vähem pakendeid ja need, mis tekivad, oleksid lihtsalt ringlusesse võetavad. Eraldi kogutavad biojäätmed lähevad aga samuti kõik ringlusesse ehk ka need ei ole "pahad" jäätmed nagu olmejäätmed.

 

HARKU VALLA TEATAJA