Uudised ja teated

« Tagasi

Ole valmis – kriisid tulevad alati ootamatult!

Kriisid tabavad meid üksteise järel, paraku jätab inimeste valmisolek nendega toimetulekuks endiselt soovida.

 

Päästeameti läbi viidud uuring tõi esile olulise kitsaskoha – inimesed arvavad, et abi jõuab nendeni igal juhul, vahet ei ole, kui suur kriis on.

 

Mida ulatuslikum on aga kriis, seda kauem tuleb abi oodata. See tähendab, et inimesed peavad suutma mingi aja jooksul iseseisvalt hakkama saama. Tihti arvatakse, et Eestis suuremaid kriise ei toimugi, kuid üleujutus Pärnus, lumetorm Monika, Kagu-Eesti torm, Saaremaa elektrikatkestus ja ka praegune koroonakriis tõendavad vastupidist.

 

Kui kaob kõik − elekter, soojus …

 

Oktoobri lõpus Eestit räsinud esimene sügistorm näitas ilmekalt, kui lihtsalt võib elektrita jääda üle 20 000 majapidamise. Tegu ei olnud just kõige tõsisema tormiga, kuid sellegipoolest pidid kümned tuhanded inimesed mõtlema, kuidas elektrita hakkama saada. Elektrikatkestus ei tähenda ainult seda, et inimestel kaob kodus valgus, vaid paljudes kodudes kaob koos elektriga ka vesi, soojus ja toiduvalmistamise võimalus. Tänapäevaste mugavustega harjunud inimesed ei oska arvatagi, et elekter võib katkeda kauemaks kui tund või kaks, kuid tegelikkuses võib suuremate kahjustuste korral elektrita olla päevi või nädalaidki.

 

Kõigile korraga appi ei jõua

 

Mitmeid päevi kestvate kriiside korral tasub teada, et riik, kohalik omavalitsus ja eri ametkonnad teevad kõik endast oleneva, et appi jõuda, kuid eelkõige püütakse jõuda nendeni, kes iseseisvalt toime ei tule. See tähendab seda, et kes suudavad, peaksid tegema mingisuguseidki ettevalmistusi ja olema valmis selleks, et abi ei pruugi nendeni jõuda mitu päeva − näiteks pikemaajalise lumetormi korral, mille käigus on tekkinud elektrikatkestus ja teed on lund täis tuisanud.

 

Kriis tuleb ootamatult

 

Päästeamet on välja andnud mitmesuguseid käitumisjuhiseid, kuidas sellisteks olukordadeks valmis olla − varuda toitu, jooki, vajadusel ravimeid jne. Tuletan meelde, et mõistlik ei ole seda toitu ja jooki lihtsalt ühte kasti panna ning kasutada ainult siis, kui tekib kriisiolukord, kuna see võib tulla alles kümne aasta pärast. Samuti ei saa eeldada, et ühetoalises korteris on ruumi hoida 300 liitrit vett igaks juhuks. Küll aga tasuks mõelda, mis saab, kui ühel päeval ei ole vett ega elektrit, väljas on kakskümmend kraadi külma ja abi jõuab alles kolme päeva pärast.

 

Mida teha?

 

Lihtne näide nõukogude aja käitumismustrist. Kui tuli torm ja elekter läks ära, lasid paljud inimesed kohe ka veeanumad täis, kuna suure tõenäosusega oli vesi järgmine asi, mis ära kadus. Ka maamajades, eriti kaugemates piirkondades, tasuks mõelda, kas ikka on mõistlik sealt ahi või pliit välja lammutada ja täielikult elektril põhinevale küttele üle minna. Kohalikes omavalitsustes on olemas ka kogunemispunktid, kuhu kriisiolukorras inimesi paigutada, aga kui paljud inimesed sellest teadlikud on? Soovitan kindlasti tutvuda KOV-i kodulehega, "Ole valmis" käitumisjuhistega, mis asuvad aadressil www.olevalmis.ee, ning kogu vajaliku info saab ka veebilehelt Kriis.ee.

 

Ei ole liiast mõelda, kuidas iseseisvalt hakkama saada. Tehke seda koos perega ja kindlasti rääkige võimalikud kriisistsenaariumid läbi ka oma lähedaste, naabrite ja sõpradega.

 

IVO REMMELGA, Lilleküla päästekomando pealik

 

Foto: Hüüru-Tabasalu VPK fotoalbum