Kelmusi on arvatavasti toime pandud raha kasutusele võtmise algusest saati. Kuid aja jooksul on pidevas muutumises olnud kelmuste iseloom ja toimepanemise viis. Kui veel mõni aasta tagasi pandi enamik kelmusi toime telefoni teel, siis nüüd levivad pettused massiliselt internetis. See aga tähendab, et aasta-aastalt laieneb ka ohvrite ring, mistõttu peame olema järjest kriitilisemad ning valmis kaitsma end kelmide eest, kelle eesmärk on omandada meie isiklike andmeid ning raha.

 

Internetiavarustes levivad kelmused jagunevad laias laastus kaheks. Ühel juhul on tegu andmepüügiga ehk internetipettusega, kus kasutajatelt püütakse välja petta isiklikke või tundlikke andmeid. Sageli sisaldab välja petetud informatsioon näiteks kasutajanimesid, paroole ja krediitkaardiandmeid. Tavaliselt tehakse seda e-kirja või kiirsuhtluse kaudu.

 

Näiteks jõudis hiljaaegu politseisse juhtum, kus kodanik nägi internetileheküljel, mis esitles end  jalatsitootja Vans edasimüüjana, head pakkumist ja otsis sealt ühe paari jalanõusid 37 euro eest. Naine tasus ostu eest internetimaksega. Tegelikkuses aga kanti pärast kaardiandmete sisestamist tema kontolt tuvastamata Hiina arveldusarvele 40,49 eurot. Mõningase aja möödudes teostati ilma naise nõusolekuta sama Hiina arveldusarvele ka teine ülekanne summas 46,10 eurot. Seejärel sai naine aru, et asi ei saa olla õige, sulges oma kaardi ja pöördus politsei poole. Asjaolude väljaselgitamise käigus tuvastas politsei, et tegu oli võltsitud leheküljega, mille domeeni ei ole registreeritud. Ühtlasi kasutati leheküljel jalatsitootja Vans ametlikul koduleheküljel olevaid sooduspakkumise pilte.

 

Teise enamlevinud internetikelmuse puhul on tegu olukorraga, kus esinetakse näiteks tuntud firma või riigiasutusena, eesmärgiga panna ohvrit täitma nende korraldusi.

 

Kõige tavalisem näide sellistest kelmusest on viimasel ajal massilisel levinud nn pangakõned, kus inimesele helistatakse näiliselt panga telefoninumbrilt ning tutvustatakse end pangatöötajana. Nii juhtus ka hiljuti ühe naisega, kellele väideti telefonis, et tema pangaarvelt üritatakse varastada raha. Varguse takistamiseks palus väidetav pangatöötaja sisestada naisel enda Smart-ID koodid, et pank saaks arveldusarvele panna kaitseprogrammi. Kuid pärast kõne lõppu märkas naine, et tema kontolt kanti edasi välismaisele kontole 3045 eurot.

 

Mõlema kelmuse liig puhul jäetakse ohvrile mulje justkui päris asjast. Selleks, et mitte langeda kelmise ohvriks tuleks käituda järgnevalt:

 

1. Suhtu internetis leiduvasse teabesse ülikriitiliselt. Eriti pööra tähelepanu kohtadele, kus palutakse saata andmeid oma dokumentidest, pangakaardist või kinnitada mingi toiming Smart-ID koodiga. Kontrolli alati üle, isegi kui näiliselt kirjutab su enda sõber.
2. Kaitse oma seadmeid, kasutades toimivat viirutõrjet. Üksnes töötav ja toimiv viirusetõrje kaitseb sinu seadmeid.
3. Kontrolli ja jälgi URL-aadressi. Kelmid üritavad väga täpselt jäljendada originaalaadressi. Kui internetilehekülje avalehe aadress sisaldab lisaks firma nimele veel mingit kahtlast lühendit või sõna, kontrolli kindluse mõttes üle, kas nii peabki olema.
4. Kontrolli domeeni registreeringut. Seda saab teha leheküljel www.whois.com. Sisestades sinna lehekülje domeeni, saate kontrollida kuhu ja millal on vastav domeen registreeritud. Kui registreering puudub või on tegemist aastase registreerimise, soovitan kaaluda ostu tegemata jätmist.
5. Tegutse koheselt, kui sul on tekkinud kahtlus, et võisid sattuda kelmuse ohvriks. Kui edastasid kellelegi kaardiandmed, tuleks pangakaart koheselt sulgeda. Kui said petta müügitehingul eraisikuga teavita sellest koheselt portaali omaniku või administraatorit.

 

Üha virtuaalsemaks muutuv keskkond muudab meie elu ja toimetusi aina lihtsamaks. Kuid sellega kaasnevad ka ohud. Oska ohte näha ja ära tunda!

 

 

Triin Škubel, Politsei- ja Piirivalveamet

Lääne- Harju politseijaoskond