Uudised ja teated

« Tagasi

Politsei ülevaade möödunud aastast. Kes kõige rohkem peavalu valmistasid?

Kõige suuremat peavalu valmistasid möödunud aastal Harku vallas kihutajad, vargad ja vastutustundetud koerapidajad.

 

Möödunud aastal registreeriti Harku vallas umbes 870 süütegu, millest enamik ehk 680 olid liiklusrikkumised. Neist enamik olid kiiruseületamised (425). Järgnesid joobes juhtimine (53) ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine (21). Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli 33, milles sai vigastada 39 inimest. Hukkunuid õnneks nende seas ei olnud. Kui üle-eelmisel ehk 2021. aastal jalakäijatega liiklusõnnetusi ei olnud, siis 2022. aastal juhtus jalakäijatega neli õnnetust. Mõne juhtumi võrra oli rohkem ka jalgratturi osalusel toimunud õnnetusi.

 

Teine suurem süütegude liik olid varavastased süüteod, mille hulgas oli kõige rohkem vargusi kauplusest (ligi 70). Järgnesid vargused ettevõtete ja eramute territooriumidelt, kahju tekitamine kelmuse tõttu (müügiportaalid, investeerimispettused jne) ja jalgrattavargused.

Lähisuhtevägivalla puhul alustati 28 kehalise väärkohtlemise kriminaalasja.

 

Vastutustundetud koeraomanikud

 

Eraldi tooksin esile juhtumid koertega. Koeraründeid registreeriti möödunud aastal kaheksa, kuid lahtiselt jooksvaid koeri oli veelgi rohkem. Üle-eelmise aastaga võrreldes suurt muutust arvuliselt ei olnud, kuid 2022. aastal olnud juhtumid olid raskemate tagajärgedega.

 

Alaealiste toime pandud väärtegude puhul oli valdavalt tegemist alkoholi tarvitamisega, mis leidsid aset enamasti väljaspool Harku valda. Vähemal määral oli kahju tekitamist kelmuse läbi ja narkootikumide tarvitamist. Oli ka omavahelisi konflikte laste vahel (kehaline väärkohtlemine). Toime pandi üks kuritegu, kui alaealine käitles suures koguses kanepit.

 

Mida saab igaüks ise ära teha?

 

Enamiku süütegude puhul saab igaüks ise paljugi ära teha, et neid arve märgatavalt vähendada ja sellega elukeskkonda turvalisemaks muuta.

 

Näiteks

  • Täidame liikluseeskirju – peame kinni ettenähtud kiirusest. Ärme istu rooli taha, kui oleme tarbinud alkoholi.
  • Teeme ise kõikvõimaliku, et meie vara oleks varastele raskesti kättesaadav, ärme jäta hoovis ega sõidukis asju nähtavale ja järelevalveta. Lukustame jalgrattad, ka siis, kui läheme vaid korraks poodi. Veendume, et meie lastel oleks ratta või elektritõuksiga sõites peas nõuetekohaselt kinnitatud kiiver.
  • Hoiame oma koera jalutades rihma otsas ja teeme kõik selleks, et nad ei pääseks hoovist välja.
  • Suhtume internetis või telefoni teel kerget rikastumist pakutavatesse reklaamidesse skeptiliselt ja uurime pakkujate ja pakkumiste tausta. Samuti tuleb meeles pidada, et pangad ega ka muud asutused ei küsi kunagi ID-kaardi paroole e-posti või telefoni teel. Kui midagi sellist juba küsitakse, lõpetage kohe kõne, sest tegemist on kelmidega.

 

Kui peame meeles ja täidame juba neidki punkte, oleme suure sammu teinud, et see aasta tuleks turvalisem.

 

René Uustalu, piirkonnapolitseinik