Laupäeval, 11. novembril toimus Harku valla visioonipäev, kus ettevõtlikud vallaelanikud esitasid oma mõtteid ja ettepanekuid Harku valla 2040+ strateegia loomises.

 

Visioonipäeva eesmärk oli ärgitada inimesi mõtlema valla arengutrendidest ja sellest, kuidas üheskoos targalt kujundada koduvalla tulevikku.

 

Ettekanded ja viiel erineval teemal toimunud arutelud tõid Tabasalu hariduslinnakusse kokku vallaelanikud, kelle jaoks on meie koduvalla areng ja tulevik päriselt olulised. Visioonipäeva avas Harku vallavanem Katrin Krause, kes ärgitas kohaletulnuid mõtlema valla väärtuste üle.

 

 

„Mõtleme sellele, miks oleme valinud kodukohaks Harku valla ja mis meid selle paigaga seob ning mis on meie koduvalla suurimad väärtused. Aga mõtleme ka sellele, millised on Harku valla väljakutsed - kuidas leida tasakaal majandusliku surve, elamuehituse ning looduse- ja elukeskkonna säilimise osas," sõnas vallavanem.

 

Ettekannetega esinesid Tartu linnaarhitekt, TalTechi vanemlektor Jiri Tintera, Tallinna Ülikooli lektor Kersten Kattai, Muraste külaseltsi juhatuse liige Aule Kikas, abivallavanem Piret Zahkna ja inspireerija Harald Lepisk.

 

„Kuidas planeerida head avalikku ruumi?" sõnastas oma ettekande pealkirja Jiri Tintera. Ta arutles selle üle, mis on hea avalik ruum, millised mõjurid seda kõige enam mõjutavad ja tõi esile põhjused, miks Eestis sageli ruumiloome lonkab.

 

 

„Hea avalik ruum koosneb paljudest aspektidest, see on esteetiline, ohutu, säästlik ja sotsiaalselt siduv. Hea avaliku ruumi tunnus on, et see on kõigile," rõhutas Jiri Tintera. Oma ettekandes esitas ta arvukaid näiteid selle kohta, kuidas ruumiloomes mängivad rolli demograafilised protsessid ja mis juhtub siis, kui avalikku ruumi arengut juhivad arendajad, mitte omavalitsus.

 

Tallinna ülikooli lektor Kersten Kattai vaatas oma ettekandes „Kohaliku omavalitsuse tulevikuväljakutsed" tagasi sellele, kuidas omavalitsused ja nende roll on aja jooksul muutunud ning millised on ees seisvad suuremad väljakutsed. „Omavalitsuste suuremad väljakutsed seisavad ees teenuste osutamisel ja elanike integreerimisel ehk osalusel. Teenuste osutamisel suureneb integreerituse vajadus ning kasvab koostöö ja omavalitsus piiri ülene teenuste osutamine. Nii teenuste kui ka osaluste jaoks on vaja uusi vorme. Vajalikud on uued osaluse püsivad kanalid omavalitsuse toimeruumis nagu näiteks noorte volikogud, ettevõtjate ümarlaud, vanemaealiste kogud, ülesannete delegeerimine kogukondadele," tõi Kersten Kattai välja.

 

 

Muraste Külaseltsi juhatuse liige Aule Kikas analüüsis oma ettekandes „Kogukonna ootused omavalitsusele" kogukonna rolli omavalitsuses ja omavalitsuse tuge kogukonnale. Oluliste märksõnadena jäid kajama „märkamine" ja „teeme ära". „Kogukondadel on soov partnerluseks. Üks ootus kohalikule omavalitsusele on: usaldage kogukondi, inimesi, sest nemad märkavad rohujuure tasandilt, toovad probleemid esile, kogukondade soov on viia ellu muutused kohapeal. Kogukondades on inimesi, kes on mingis valdkonnas tippspetsialistid, neid tasub kuulata ja usaldada, sest teadmised kuluvad mõlemale poolele ära," märkis Aule Kikas.

 

 

Harku valla abivallavanem Piret Zahkna andis lühikese ülevaate valla 2040+ arengukava protsessist ja analüüsis Harku valla seisu praegu – millistes valdkondades oleme head ja kus on tublisti arenguruumi.

 

 

Inspireerija Harald Lepisk kutsus kõiki kaasa mõttemängule „Seitsmenda põlvkonna hüvanguks", mille eesmärk oli, et inimesed vaataksid toimuvale teise nurga alt küsides endalt „Mis on see, mis kestma jääb? Mis on päriselt oluline ja väärtuslik? Mida on vaja luua Harku vallas 7. põlvkonna jaoks?".

 

Visioonipäeva teises pooles toimusid arutelud rühmades, kus osalejad said kirja panna kolm kõige olulisemat põhimõttelist muudatust viies valdkonnas – inimene, elukeskkond, majandus, ühiskond ja valitsemine – Harku vallas järgmise 15 aasta jooksul ning milline on neis valdkondades soovitud seisund Harku vallas aastal 2040+.

 

 

Mõned töörühmadest kõlama jäänud märksõnad:

Kaasav juhtimine. Otsustamine, ressursid ja vastutus allapoole, mõnede teenuste osutamine on antud kogukondade kätte.

Avalikku ruumi ja erinevaid tegevusi on oluliselt rohkem.

Keskkonnahoid ja ressursside hoidmine – Harku vallast võiks saada pakendivaba vald, rajada uus ringmajanduse põhimõttel töötav jäätmejaam.

Rannad korda!  

Toimeruumi ülesed teenused.

Liikuvus: jalgrattur ja jalakäija enne, auto pärast. Ühistranspordi eelistamine autodele. Vallas saab vabalt liikuda ilma autota.

Planeeringud teeb vallavalitsus, mitte arendaja. Avalikku ruumi planeerida arenduste üleselt.

Tark infrastruktuur.

Toimivad külakeskused. Valla kultuuripärandi säilitamine.

Arendada ettevõtluskeskkonda – et üle 50% elanikest töötaks oma koduvallas. Harku vallas on Sandvalley või Tehnosalu, töötavad kõrge lisandväärtusega ettevõtted.

Kood „Meriküla" - merenduse kutseõpe.

Rohelise energia kogukonnad.

Inividuaalne õpitee. Huvihariduse integratsioon, võrdsed võimalused huvihariduses.

Vallas uued sotsiaalteenused.

Lapsi-noori kaasatakse eakate abistamisse.

e-koduhooldused.

Mure-rõõmu telefon.

Eakas elab kauem kodus, laiendatud koduhooldusteenus 7 päeva nädalas.

Harku valla vaba aja keskus.

Koostöö, koostöö, koostöö.

 

 

 

Visioonipäeva korraldas Harku vallavalitsus valla arengukava 2040+ väljatöötamise raames. Visioonipäeva juhtis Jaan Urb.

 

Visioonipäeva suurt galeriid vaata siit:

https://www.flickr.com/photos/harkuvald/albums/72177720312648233