Harku vallavalitsus korraldas aasta algul elanike seas rahuloluküsitluse, et uurida hinnangut elukorraldusele Harku vallas ning kindlaks teha soovid ja vajadused edasiseks arendamiseks.

 

Küsimused hõlmasid nelja suurt teemaderingi: elanike rahulolu eluga vallas üldiselt ja eri valdkondadega, lastevanemate rahulolu hariduseluga, osalemine valla seltsielus ning rahulolu valla juhtimise ja elanike kaasatusega.

 

Uuring tehti veebiküsitlusena 14. jaanuarist 6. veebruarini 2025. Oma hinnangu andis 928 Harku valla elanikku. Kuna rahvastikuregistri andmeid ei olnud seekord võimalik kasutada, levitati uuringus osalemise kutset valla infokanalite kaudu. Küsitluse tulemusi on võimaluse korral võrreldud varasemate rahulolu-uuringute tulemustega (2022 Norstat Eesti). Valim ei tulnud proportsionaalne ning mehed vanuses 16–24 ja 65+ jäid valimis alaesindatuks. Uuringu tellis Harku vallavalitsus, küsitles RAIT Faktum OÜ. Uuring oli järjekorras viies (uuringuid on tehtud 2014., 2016., 2020. ja 2022. aastal).

 

 

Suurema osa Harku valla elanike jaoks on vald endiselt eelkõige elukoht ja vaba aja veetmise paik. Üldine rahulolu Harku valla kui elukeskkonnaga on suur – 82%, kuid võrreldes 2022. aastaga 4% vähenenud. Rohkem on elukeskkonnaga rahul naised ja enim on elukeskkonnaga rahul Muraste kandi elanikud. Puhketingimustega on kõige rohkem rahul Vääna-Jõesuu kandi elanikud.

 

Kõige suurem rahulolu on viimase kahe uuringu kokkuvõttes olnud sama – üldine heakord ja turvalisus (väga rahul või pigem rahul kokkuliidetuna 86% vastanuid). Kõrgeima hinnangu andsid Muraste ja Suurupi kandi elanikud ja madalaima hinnangu Türisalu kandi rahvas. Valla elanikud hindavad endiselt kõrgelt prügivedu ja jäätmekäitlust (73%) ning müügi- ja teenindusettevõtete olemasolu (69%). 

 

Kõige enam on kriitilisi hinnanguid planeerimistegevuse, ettevõtluskeskkonna ja selle arendamise, ühistranspordi (nii vallasisene kui ka ühendus Tallinnaga) ja liiklusturvalisuse kohta. Enim rahulolematust ühistranspordi kohta tuli Vääna, Harku ja Türisalu kandi elanikelt.

 

Võrreldes 2022. aasta uuringuga oli tänavu rohkem neid, kes on väga rahul ja pigem rahul tänavavalgustusega – kokku 68% (2022. aastal 64%). Hoolimata sellest, et vallasisene transport sai küsitluses kriitilisi hinnanguid, on rohkem neid, kes on sellega väga rahul ja pigem rahul – kokku 24% (21%). Võrreldes varasemaga on elanikud rohkem rahul ka keskkonnakaitsega (54% vs. 52%).

 

Üle poole küsitletutest ei osanud anda hinnangut ettevõtluskeskkonna ja selle arendamise kohta (55%). 43% ei osanud anda hinnangut vallasisese ühistranspordi kohta ja 36% planeerimistegevuse kohta.

 

Uuringu tulemused näitavad, et valla elanikud tunnetavad enim probleeme taristu ja liikluskorraldusega. Kitsaskohtadena nimetati teede ja kõnniteede hooldust, ühistranspordi kvaliteeti, liiklusohutust, aga ka kergliiklusteid ja tänavavalgustust. 

 

Müügi- ja teenindusettevõtted, millest Harku valla elanikud kõige enam puudust tunnevad, on restoranid ja kohvikud, meelelahutusvõimalused (nt kino) ja suuremad toidukauplused.

 

Küsitluse käigus uuriti elanike rahulolu raamatukogude, lasteaedade, noorsootöö, huvi- ja spordiringide, koolide, tervishoiu, sotsiaaltoetuste ja eakatele mõeldud teenuste kohta.

 

Harku valla elanikud on kõige enam rahul loodus- ja matkaradade, rannaalade, parkide ja rohealadega (väga rahul ja pigem rahul kokkuliidetuna 75% vastanutest). Samuti ollakse rahul spordirajatiste (54%), laste mänguväljakute (45%), koolide (46%) ja lasteaedadega (44%). Võrreldes eelmise küsitlusega on rahulolu kõige rohkem kasvanud lasteaedadega (9%), samuti on paranenud hinnang koolidele (3%), raamatukogu tarvikute mitmekesisusele (3%), aga ka raamatukogu lahtiolekuaegadele, noorsootööle, huvi- ja spordiringidele ning tervishoiule ja laste hoolekandega seotud teenustele.

 

Võrreldes eelmise küsitlusega on hinnang langenud kultuuri- ja vaba aja ürituste (-5%), spordirajatiste (-4%) ja sotsiaaltoetuste (-3%) kohta.

 

 

Harku valla elanike hinnangul on kõige olulisemad valdkonnad, kuhu kohalik omavalitsus peaks edaspidi rohkem panustama, seotud taristu ja teenuste parandamisega.

 

44% vastanutest leiab, et kõige tähtsam valdkond, mis vajab tähelepanu, on teed, teede seisukord ja kergliiklusteed. Suurima murekohana toodi esile teede kvaliteet ning kergliiklusteede arendamine ja hooldus. 30% vastanuid peab prioriteediks haridust – koolide, lasteaedade ning noorsootöö kvaliteeti ja jätkusuutlikkust. Vald peaks panustama ühistranspordi ja bussiliikluse arendamisse (28%). Kõige rohkem panustamist vajavate valdkondadena koorusid uuringust välja ka keskkond ja jäätmekorraldus (24%), spordirajatised, laste mänguväljakud ja spordipargid (18%) ning valgustus ja valla juhtimine (17%).

 

Piirkondlikud eelistused selle kohta, kuhu vald peaks esmajärjekorras panustama, on erinevad. Näiteks Vääna piirkonnas on teede ja kergliiklusteede seisukord kõige kriitilisem probleem (86%), järgneb ühistransport (47%). Harku kandi elanikud peavad oluliseks ühistranspordi parendamist (65%) ja teede seisukorda (27%). Kumna-Tutermaa piirkonnas on kõige olulisemad teed ja kergliiklusteed (56%) ning hariduse ja noorsootöö arendamine (39%).

 

 

Lasteaedadest

 

Uuringust selgub, et 88% 1,5–3-aastaste laste vanematest on väga rahul ja pigem rahul valla lasteaedade asukohaga ning 90% väga rahul ja pigem rahul teenuse kvaliteediga.

 

3–7-aastaste laste vanematest on lasteaia asukohaga väga rahul ja pigem rahul 90% ning teenuse kvaliteediga on väga rahul ja pigem rahul 92% vastanutest.

 

Kõige rahulolevamad lasteaia asukohaga on Harku ja Türisalu kandi elanikud (100%), järgnevad Harkujärve-Tiskre (96%) ja Tabasalu-Rannamõisa (93%). Teenuste kvaliteediga on kõige rahulolevamad Harku, Suurupi ja Muraste kandi vastajad (100%), järgnevad Vääna-Jõesuu (97%) ja Harkujärve-Tiskre (95%). Suurim rahulolematus on Kumna-Tutermaa kandis.

 

Koolidest

 

Kool, kus käivad vastajate 8–12-aastased lapsed

 

Uuringu tulemused näitavad, et järjest rohkem lapsevanemaid eelistab oma lapse panna mõnda Harku valla kooli. Harku valla koolide populaarsus on kasvanud, mida kinnitab asjaolu, et lapsevanemaid, kelle lapsed ei käi valla koolides, on vähenenud 12% võrra. See viitab sellele, et kohalikud haridusasutused on vanemate jaoks atraktiivsemad ja üha enam eelistatakse koduvalla koole.

 

Rahulolu kooli ja sõiduga sinna

 

Uuringus küsiti lapsevanemate rahulolu koolide ja koolitranspordiühendusega. Kuigi üldine rahulolu koolidega püsib kõrgel tasemel, on transpordiühenduse rahulolu piirkonniti erinev. Kõige rahulolevamad on Muraste (77%), Tabasalu-Rannamõisa (70%) ja Harkujärve-Tiskre kandi vastajad (63%). Kõige rohkem rahulolematust on Vääna (54% ei ole rahul) ja Türisalu kandis (47% ei ole rahul).

 

Uuringust selgus, et kooliga on väga rahul 37% lapsevanematest, mis on 4% vähem kui 2022. aastal ning 49% on pigem rahul, mis on 2% rohkem kui eelmises uuringus.

 

Kommentaarides kooli hinnangule nimetasid vastajad kõige sagedamini transpordiprobleemi kooli jõudmiseks (30%). Lapsevanemad hindavad kõrgelt koolikeskkonda ja head teenust (25%) ning kiitsid kooli õpetajaid, personali ja õppekvaliteeti (16%).

 

Kool, kus käivad vastajate 13–15-aastased lapsed

 

Üldine rahulolu koolidega on pisut paranenud, kuid endiselt on kolmandik lapsevanematest rahulolematud. Vastanutest 60% on kooliga pigem rahul (tõus 6%) ja 7% väga rahul (langus 4%). Peamiste murekohtadena nimetasid vastanud kehva õppekvaliteeti (27%), õpetajate taset ja probleeme (22%), vananenud koolimaja (19%) ja õppemeetodite uuendamisvajadust (19%).

 

 

Uuringu tulemuste kohaselt on külaseltsi liikmete osakaal võrreldes 2022. aastaga kasvanud 2%. Aktiivseimad liikmed on Vääna, Muraste ja Kumna-Tutermaa piirkonnas, kus üle 20% vastanutest märkis oma osalust. Külaseltside tegemistes osalevad kõige aktiivsemalt 40–49-aastased ning mehi ja naisi on võrdselt. 13% vastanutest pidas külaseltsi tegevusi väga huvitavaks, 35% leidis, et need on pigem huvipakkuvad, 18% arvates ei olnud need eriti huvitavad, 7% ei pidanud neid üldse huvitavateks ja 27% ei osanud sellele küsimusele vastata.

 

Kõige rohkem on seltside tegemistest huvitatud Vääna, Suurupi ja Muraste piirkonna elanikud, kus huvi ulatus 61-62%-ni. Võrreldes 2022. aastaga on suurenenud nende inimeste osakaal, kes usuvad, et külaselts seisab kogukonna ja küla huvide eest (2022. aastal 31%, 2025. aastal 35%). See viitab sellele, et külaseltsi tegevus on teinud edusamme kogukonna usalduse ja tähtsuse mõistes. Kõrgemalt hindavad külaseltsi tegevust naised ja elukogenumad inimesed.

 

Kõige populaarsemad üritused on kino (9%) ja laadad (8%) ning innukalt külastatakse Tabasalu ja Muraste piirkonnas toimuvaid üritusi. 

 

Kõige enam on kasvanud kontsertide, koolituste ja meisterdamisringide populaarsus ning suurenenud on huvi liikumisringide ja rahvuslike tähtpäevade vastu. Kõige suurem huvi ongi kontsertide vastu ning keskmisest rohkem käiakse ka traditsioonilistel üritustel nagu jaanituled ja laadad. Vanuserühmade kaupa on kõige aktiivsemad kuni 24-aastased ja 25–39-aastased. Uuringust selgub, et 24% vastanutest ei osalenud ühelgi üritusel.

 

 

Osavõtt spordi- ja liikumisüritustest on olnud vähene nagu ka pereüritustest ja külapäevadest.

 

Spordi-, pere- ja kultuuriüritusel osales vaid 16% ning külapäevadel ja kodukohvikutes 4% küsitletutest. Aktiivsemalt on osalenud üritustel lastega pered ja suurema sissetulekuga pered. Spordiüritustel on kõige aktiivsemalt kaasa löönud Suurupi ja Kumna-Tutermaa elanikud (20%), külapäevadel ja kodukohvikutes Tabasalu, Vääna-Jõesuu ja Harku kandi elanikud (6-7%). 

 

 

Uuringust selgub, et 2025. aastal on 60% vastajatest olnud küsimusi või probleeme seoses Harku vallaga. Sealjuures küsivad mehed rohkem kui naised, mis viitab sellele, et nad puutuvad rohkem kokku kohaliku taristu või haldusküsimustega. Peamine suhtluskanal on e-kirja saatmine.

 

Vastajate tagasiside näitab, et probleem on valla teenuste kättesaadavus, info läbipaistvus ja elanike tunne, et nende probleemidega ei tegeleta tõhusalt. Paljudel juhtudel märkisid vastajad, et "ei oska öelda", mis näitab kas tagasihoidlikku kokkupuudet vallavalitsusega või nappi teadlikkust teenustest. Samas kiidetakse ametnike sõbralikkust ning asjatundlikku ja usaldusväärset klienditeenindust infoletis.

 

 

Uuringus küsiti, kui sageli inimesed vaatavad valla kodulehte, jälgivad sotsiaalmeediat ja loevad paberlehte. Kuigi paberleht on endiselt populaarne, kasvab elektroonilise lugemise eelistus, eriti nooremate seas. Võrreldes 2022. aastaga on paberlehe eelistus vähenenud (48%-lt 42%-le), samal ajal kui elektrooniline lugemine on kasvanud (18%-lt 27%-le). Uuring näitab ka, et enamik elanikke (83%) peab oluliseks saada infot kohaliku elu kohta Harku Valla Teataja kaudu, kuigi võrreldes 2022. aastaga on see veidi vähenenud (84%-lt 83%-le).

 

Uuringu aruandega on võimalik tutvuda SIIN.
  
Foto: Andre Õunapuu