Uudised ja teated

« Tagasi

Keskkonnasäästlikum nõudepesu isetehtud ökovahendiga

Nõudepesupulbrite, -geelide ja -tablettide riiul on poodides küll suhteliselt lühike, kuid siiski piisavalt kirju, et õige vahendi valik keeruliseks muuta. 
 
Peaaegu kõigil pesuvahendite pakkidel on peal mõni ökomärgis – kirjade järgi on kõik väga ökod ehk loodussäästlikud, allergikutele sobivad jne. Aga mida need vahendid ikkagi tegelikult sisaldavad? Koostisosade nimekiri on pikk, ent samas väga vähe ütlev. Paratamatult jääb osa vahendist ka nõude külge, kust me selle "ei tea mille" endale sisse sööme.
 
Olen kasutanud väga palju erinevaid nõudepesuvahendeid ja mul olid oma "öko" lemmiktooted juba välja kujunenud, kui umbes aasta tagasi otsustasin proovida, kuidas saab nõud puhtaks isetehtud vahendiga. Leidsin internetiavarustest mitmeid retsepte, mis olid imelihtsad. Kõik koostisained olid mul juba kodus olemas – retsept ütles, et sega kokku õiges koguses soodat, sidrunhapet ja meresoola, lisa natuke vett, pane jääkuubikuvormi ning tabletid ongi valmis! 
 
Päris nii lihtne see ikka ei olnud, sest teatavasti tekib sooda, sidrunhappe ja vee segunemisel keemiline reaktsioon – segu hakkab mullitama ja tablettide asemel sain tulemuseks hoopis ebakorrapärased õhulised pudedad tükid. Ent siiski läksid nõud neid kasutades puhtaks! Seega otsustasin veel proovida.
 
Järgmiseks segasin klaaspurki kokku sooda ja sidrunhappe, et oleks hea lusikaga masinasse panna. Oligi väga hea kasutada, aga ainult esimesel korral. Järgmisel päeval oli segu purgis kivistunud ja pidin korralikult vaeva nägema, et õige kogus kätte saada.
 
Proovisin veel paari retsepti, kuid ikka tekkis mingi "aga", mistõttu järgmine kord proovisin uut retsepti. Nõud sai küll üldjuhul puhtaks, aga vahel jäid klaasid tuhmiks. Konsulteerides tuttavaga, kes viib läbi ka erinevaid looduskosmeetika jms koolitusi, sain eriti lihtsa retsepti: ühest purgist kaks supilusikatäit soodat, teisest purgist üks supilusikatäis sidrunhapet masina sahtlisse. Parema pesutulemuse ja läikivate klaaside jaoks peab masinas sees olema sool ja loputusvahend, mida saab samuti ise teha: üks supilusikatäis sidrunhapet tuleb lahustada 100 ml vees. 
 
Olen sellist segu kasutanud nüüdseks juba mitu kuud – nõud saavad puhtaks, klaasid on läbipaistvad ja säravad. Ühe pesukorra hind on vaid mõni sent, kui sidrunhapet osta korraga 500 g või 1 kg pakendis. Ja mis peamine – ma tean, millega nõusid pesen. See on tervisele ohutu ja loodussäästlik, sest neidsamu aineid kasutatakse ju ka söögitegemisel.
 

Isetehtud looduslik deodorant

Deodorandiks segan väikesesse klaaspurki kokku enam-vähem võrdsetes osades kookosõli, soodat ja tärklist, lisada võib ka mõne tilga eeterlikku õli. Saadud segu peab jääma parajalt tahke, aga mitte liiga kõva. Kui segu on liiga vedel, pane vähehaaval juurde tärklist ja soodat ning sega uuesti läbi. Kui segu on aga liiga tahke, lisa juurde natuke kookosõli. 
 
Arvestama peab, et kookosõli soojas sulab ja jahedas tahkub ehk kui segades tundub segu kergelt pehme, siis seistes võib see muutuda liiga kõvaks. Korraga valmistan koguse, millest jätkub meie perele paariks kuuks. Higistamist, mis on keha normaalne reaktsioon, selline segu ära ei hoia, küll aga neutraliseerib higilõhna.
 
Sellist segu olen kasutanud juba enam kui viis aastat. Põhjus, miks seda teen, on tavaliste deodorantide koostisosad – need sisaldavad nii palju erinevaid ja muu hulgas kahjulikke aineid, et neid üles lugedes väsib ära. Ja hind – kodus olevatest toiduainetest ise tehtud deodorant ei maksa praktiliselt mitte midagi. Hinda pole ma küll täpselt välja arvutanud, sest vaja minevad toorainekogused on lihtsalt nii väikesed.  
 
Lembe Reiman, keskkonnaspetsialist
 
Foto: Lembe Reiman