Harku vallas korraldatud prügiveoteenust osutav Eesti Keskkonnateenused AS on tegevust analüüsides jõudnud arusaamisele, kuidas olla senisest keskkonnasäästlikum ja lõhkuda vähem kohalikke teid. Abiks on tühisõitude vältimine ja väikeste konteinerite asendamine suurematega.

Harku vallas tehakse iga kuu 700–800 tühisõitu, kus prügiveoauto sõidab aadressile kohale, prügikonteinerit aga ettenähtud kohas ei ole. Terve rea juhtumite korral pole seda kunagi olnudki. Autojuht teeb foto, sõidab edasi, hiljem saab klient arve. Tihti tasub klient arve, kuid ka järgmisel korral ei pruugi olla prügikasti, mida sel aadressil tühjendada.

Kui on teada, et mingil perioodil sel aadressil ei elata, tuleks vabastuse saamiseks teha valda vastav pöördumine, ühekordse veost loobumise soovi puhul peaks teavitama prügiveofirmat. Nii jääb keskkond puhtam ja inimesel raha taskusse.

Palju keskkonnasäästlikum oleks ka see, kui inimesed pööraks suuremat tähelepanu prügi sortimisele ja väikesi prügimahuteid ei tuleks tühjendada iga nädal. Teeme osale klientidele konkreetse ettepaneku veosageduse muutmise kohta ja seejärel püüame koostöös kliendiga leida mõlemale poolele sobiva lahenduse.

Senisest palju odavamalt on võimalik hakkama saada, kui langetada otsus prügi sortimise kasuks, kogudes näiteks eraldi klaasi, pakendid ja ajalehed (koos ajakirjade ja kartongiga). Siis võiks ka olmejäätmete mahutit tühjendada mitu korda tavapärasest harvem. Klaasi, pakendi ja paberi jaoks on olemas kohtkogumise punktid, kuhu need kodu lähedal ära viia. Aiajäätmed, sorditud plasti ja metalli, nagu palju muudki saab viia jäätmejaama.

Kui peaks aga juhtuma, et suvekuudel kipub prügikonteiner määrduma ja ebameeldivalt lõhnama, pakub Eesti Keskkonnateenused AS lisateenust, et väiksemate konteinerite (140- või 240-liitriste) kasti kaane vahele jäetakse tühjendamise järel sobivas suuruses kilekott, mille omanik saab väikese vaevaga kasti paigaldada ning nõnda puhtust hoida.

MARTIN HALLIK

AS-i Eesti Keskkonnateenused põhja piirkonna juht