Palju on räägitud koroonaviiruse ravimisest, kuid vähe sellest taastumisest. Kuidas tuvastada taastusravi vajadus, millist ravi on tarvis, kelle poole pöörduda ja kes seda rahastab?

 

Haigust COVID-19 põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane koroonaviirusega SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). Covid-19 siseneb rakkudesse ja põhjustab koekahjustusi. Olulise kopsukoe kahjustuse korral võivad hingamisraskused jääda püsima, mille järel võivad patsiendid vajada talitlusvõime taastamiseks taastusravi. Peamised probleemid on viirushaigust põdenud organismi koormustaluvuse langus. Samuti võivad esineda närvisüsteemi kahjustused.

 

Haiglavoodil passiivse pikaaegse lamamisperioodi järel on aga kõige sagedasem tüsistus lihasmassikadu, lihasnõrkus ja vähenenud füüsiline võimekus, mis võivad väga oluliselt mõjutada inimese elukvaliteeti.

 

Kui organism on tugev, tuleb lihtsalt anda kehale aega taastuda, toitudes regulaarselt ja tervislikult ning alustades jõudumööda tavapärase liikumisega – alguses toa piirides ja siis edasi juba värskes õhus. Liikumisel tasub jälgida, kas tekib hingeldus – sel juhul on keha juba hapnikuvaeguses. Keha hapnikuvajadus on rahuldatud siis, kui suudame füüsilise koormuse (näiteks kõndimise) ajal ka vabalt ilma hingelduseta rääkida.

 

Kui haigusperiood kulges raskemalt, on suurem tõenäosus, et ka tüsistused on suuremad. Näiteks on leitud, et juhitaval hingamisel olnud patsientidel esineb pärast haiglast väljakirjutamist sageli ka mingit sorti kognitiivne häire (probleemid mälu, õppimisvõimega). See probleem taandub visalt ja vajab mõnikord taastumiseks aega enam kui aasta. Samuti on välja toodud depressiooni, ärevuse ja posttraumaatilise stressihäire sümptomite esinemist pärast intensiivravi, ka nende puhul võib taastumine võtta enam kui aasta. Närvisüsteemi kahjustus on üks neid olukordi, kus inimene vajaks taastusravi ja rehabilitatsiooni.

 

Kindlasti tuleb pärast viirushaigust kontrollida ka kopsufunktsiooni, mis on koroonaviiruse puhul üks peamisi kahjustuse kohti. Kopsukahjustus on seda suurem probleem, mida kauem inimene vajas intensiivravi või oli voodirežiimil. Kõiki neid viirusest põhjustatud probleeme võivad süvendada eelnevad kroonilised haigused, sealhulgas kopsu- ja psühhiaatrilised haigused. Viimast eriti juhul, kui haiguse perioodil oli inimene isoleeritud haiglapalatisse.

 

Esmane kontakt ägeda haigestumise järgse taastusravivajaduse puhul on patsiendi enda perearst. Perearstidel on võimalus suunata patsient nii otse füsioteraapiasse kui ka suurema taastusravivajaduse korral taastusarsti vastuvõtule. Sageli ei ole inimesed kursis, et vastuvõtuaegu saab ka ise broneerida veebilehe www.digilugu.ee kaudu, kust võib leida üsna kiiresti tee vajaliku spetsialistini.

 

Kui perearst suunab oma koostööpartneri juurde füsioteraapiasse, tasub teenuse eest perearst teraapiafondist. Kui perearst suunab taastusarstile, tasutakse arsti ja füsioteraapia ning mõnede teiste teenuste eest eraldi haigekassa taastusravi lepingust. Juhul kui inimene valib kiirema tasulise arsti aja, on ka edasised protseduurid, sealhulgas füsioteraapia, tasuline.

 

Hilistüsistuste puhul – juhul kui tervisemure ei võimalda samas mahus tööle naasmist nagu enne haigestumist – tuleks peale meditsiinisüsteemi võtta ühendust töötukassaga ja arutada edasisi võimalusi säilinud töövõime kontekstis. Teenused vähenenud töövõimega inimestele on leitavad töötukassa kodulehel. Töötukassa teenuste taotlemise puhul tasuks enne veenduda, kas teie tervisemure on raviarsti poolt digiloos piisavalt dokumenteeritud.

 

Varje-Riin Tuulik soovitab kindlasti kanda maski ja hoida eemale rahvarohketest üritustest, kus viiruse kontsentratsioon võib olla suurem ja seega ka haigestumine suurema tõenäosuse ning raskema kuluga. Panustada tasub oma immuunsüsteemi tugevdamisse tervislike eluviiside kaudu. Nii on suurem võimalus viirusperioodiga paremini toime tulla.

 

 

Varje-Riin Tuulik, Lääne-Tallinna keskhaigla taastusravi osakonna juhataja 

 

Foto: Pexels