Uudised ja teated

Põõsasmaran pole ohus!

Mitmed vallaelanikud on küsinud, miks tehakse Vääna looduskaitsealal raiet ja freesitakse maapinda. Nii hävitatakse ju kaitsealust põõsasmaranat?
 
Kõigepealt – põõsasmaran pole ohus. Vastupidi, kui RMK ei oleks Vääna maastikukaitsealale tellinud töid, mille eesmärk on poollooduslike koosluste taastamine, kasvaksid looniidud kinni ja põõsasmaran ei saaks enam kasvada. Raie- ja freesimistööd aitavad kaasa Vääna maastikukaitseala ja hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning need on kooskõlastatud kaitseala valitseja ehk keskkonnaametiga. Tööde raames vähendatakse puittaimestiku katvust, peamiselt eemaldatakse alalt kadakaid, mände, noori kuuski jt puid ning freesitakse kännud ja suuremad mättad maapinnaga samale tasapinnale. Taastamistöödega plaanitakse lõpule jõuda selle aasta lõpuks, kui muidugi ilmastik võimaldab.

Kaitsealune liik uueneb edukalt

Vääna maastikukaitseala ja Vääna hoiuala üks väärtusi on piirkonnas ulatuslikel aladel kasvav kolmanda kaitsekategooria taimeliik põõsasmaran. See on loopealsel kasvava kooslusena Eestis haruldane, kuid Väänas on lookooslused ehk valdavalt põõsasmaranalood levinud suurel alal. Põõsasmaranat kasvab Vääna kaitsealadel enam kui 200 hektaril ja eesmärgiks on säilitada taime kasvuala heas seisundis. Probleemiks on aga kasvukohtade võsastumine, eelkõige kadastumine. Selle vältimiseks on vajalik iga-aastane mõõdukas karjatamine ja vajadusel kadakate ning võsa harvendamine või raadamine.
 
Kuna ala freesitakse, et hiljem oleks võimalik ala niita, lõigatakse osaliselt maha ka põõsasmarana põõsastikke. Aladel, kus maranat on lausaliselt,  jäetakse alles põõsasmarana klumbid selliselt, et maranat säilib 40% ning kadakaid 10%. Vaate eesmärgil säilitatakse põõsas tee ääres. Põõsasmaran talub hästi tagasilõikamist ja pügamist, mistõttu pole vaja karta, et poollooduslike koosluste taastamistööde raames maha niidetud, hekseldatud või maapinna lähedalt freesitud taimed hukkuksid. Varasemad taastamiskogemused on näidanud, et põõsasmaran uueneb väga edukalt ja kevadel kasvavad juba uued noored põõsad.
 
Töid ei tehta ajavahemikul 15. aprill kuni 16. juuli, et vältida lindude häirimist pesitsusalal.

Kas teadsite?

Vääna maastikukaitseala on loodud 1991. aastal Loode-Eestile iseloomulike põõsasmarana-loopealsete, linnurikka Tõlinõmme järve ja Tõlinõmme raba kaitseks. Vääna hoiuala on moodustatud 2005. aastal nahkhiireliigi tiigilendalase elupaikade ja erinevate elupaigatüüpide – kadastike, alvarite ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitseks.
 
LEMBE REIMAN
Keskkonnaspetsialist
 
Põõsasmarana lood (foto on tehtud Türisalu pangal) on väga haruldased kogu maailmas. Rohkelt õieilu pakkuv taim on levinud vaid õhukese savika moreeniga kaetud kompaktsel paealuspõhjal. / Foto: Olev Abner
 
Vääna kaitsealadel avanev vaatepilt võib tekitada kahtlust, kas asi on ikka õige. Kinnitame, et tegemist on normaalsete hooldustöödega. / Foto: Leevi Krumm