Uudised ja teated

« Tagasi

Puust ja punaseks: kuidas on õige jahihooajal käituda?

Taas on käes see aeg aastast, kui nädalavahetuseti toimub ajujaht suurulukitele. Seoses sellega kutsub Vääna jahiseltsi pealik Hillar Kukk rahvast üles suuremale tähelepanelikkusele liikluses.
 
Aju- ja koerajaht paneb loomad rohkem liikuma. "Teedel tuleb autojuhtidel olla tavapärasest veelgi tähelepanelikum. Kui märkate tee ääres jahimehi, võtke hoog maha ja keskenduge teele. Maaomanikelt ja jahipidamise kohtade lähedal elavatelt elanikelt palume mõistvat suhtumist, proovime teid häirida nii vähe kui võimalik," räägib jahiseltsi esimees. Looduses liikujale, seenelistele ja marjulistele on samuti paslik meelde tuletada, et eriti nädalavahetustel, kui ajujahid  toimuvad, tuleks metsateedel olla tähelepanelik. Eriti siis, kui märkate punastes või oranžides vestides mehi-naisi askeldamas. Eesti Jahimeeste Selts on soovitanud jahiseltsidel kasutada teede ääres ajutisi hoiatusmärke "Ettevaatust, jaht". Suurema aktsiooni puhul seda märki ka kasutatakse. "Kui olete sattunud jahipidamise piirkonda, säilitage rahu ja olge nähtav. Teid märgatakse ja raadio teel katkestatakse jahipidamine, kuni pole tagatud täielik ohutus," kinnitab Kukk. Kuna jahimeestel on käimas jahiohutuse aasta, on ohutuse teema eriliselt luubi all.
 
Millal algab ja millal lõppeb jahihooaeg? Kust leiab jahiinfot?
Jahti võib pidada aasta ringi, erinevatele jahiulukitele eri aegadel. Olemas on jahikalender, kust leiab infot, mis ulukile missugune jahiaeg on. Selle jaoks on veebileht www.ejs.ee/jahikalender. Ühisjahid viiakse reeglina läbi nädalavahetustel, valges ja seal, kus ulukeid leidub.
 
Suuremad jahid ja jahid koertega algasid 1. oktoobrist, kui seene- ja marjaaeg on lõppemas.
 
Millal on kõige aktiivsem periood ja mida see seenehuvilisele ning metsas jalutajale kaasa võib tuua? Kas jahipidamine ohustab kuidagi ka looduses liikujaid?
Aktiivseim jahiperiood hakkabki pihta üldjuhul oktoobri esimesel nädalavahetusel algavate ühisjahtidega, mis kestavad veebruari lõpuni. Seene- ja loodushuvilised, koerajalutajad, tervisesportlased ja teised võivad oma tegevust tavapäraselt jätkata, keegi ei pea muretsema, mahume kõik metsa ära. Reeglina mingit ohtu pole ja õnnetused on haruldased, võrreldes näiteks liikluse või mõne muu valdkonnaga. Ühisjahte peetakse reeglina nädalavahetustel ja siis võiksid looduses liiklejad olla tavapärasest tähelepanelikumad. Üldjuhul märkame meie neid varem ja info liigub edasi raadioside teel, mida jahimehed kasutavad. Meil on ühisjahis raadiosaatja koos hands-free-süsteemiga kohustuslik. Kui märgatakse punaste või oranžide vestidega inimesi, on teada, et käib ühisjaht. Sellest saab aimu ka siis, kui piirkonnas liigub tavapärasest rohkem sõidukeid ja nendes istuvad punaste või oranžide riietega inimesed. Sellisel juhul ei tohi jääda märkamatuks, vaid tuleb endast  märku anda ja liikuda jahipidamiskohast eemale. Vastastikune tähelepanelikkus ja viisakus kindlustab ohutuse.
 
Kui jalutan oma koeraga looduses, loom on lahtiselt, siis kuidas olla kindel, et jahimehed ei sega mind või mina neid ja kõigi ohutus on tagatud?
Seadus ütleb, et koera võib avalikus kohas jalutada lõastatult. Ohjamata koeraga võib viibida erandkorras siis, kui on tagatud järelevalve ja võimalus koer kohe rihma külge kinnitada.
 
Otsest ohtu kindlasti pole, aga sellega tasub arvestada. Ka jahikoerad langevad kiskjate saagiks, aga nad on parema ettevalmistusega ja peremehe poolt ka raadio teel jälgitavad
 
Kas on reguleeritud, mis kellaajal võib / ei või lasta? 
Kui maaomanik pole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni.
 
Kas summutiga varustatud jahipüssiga võib hoonetele lähemal küttida?
Ei või, hoonetest peab olema vähemalt 200 m kaugusel. 
 
Rääkides meie vallast … Millises piirkonnas/piirkondades peamiselt kütitakse?
Suuremad ulukid, nagu põder ja metssiga, on valdavalt Tammi/Väänatammi tee ümbruses, Sõrve tee, Muraste raba, Tõlinõmme, Vahiküla, Vääna turbaraba ja Humala ümbruses. Linnujaht-väikeulukijaht käib põldudel ja mereäärsetel aladel.
 
Linnujaht on praeguseks küll möödas, aga vahel on vallaelanike seas olnud kuulda nurinat, et puhkepäeva hommikuti põmmutatakse püssidega ega lasta magada. Kui tihti selliseid kaebusi teieni jõuab?
Arvestades Harku valla asustustihedust, siis õnneks väga harva. 
 
Kui toimub paugutamine ja pereisa istub segaduses voodi serval, siis kas ta peaks minema vaatama?
Alustuseks võiks pereisa võtta öökapilt telefoni, kui see on nuppudega telefon, helistada keskkonnainspektsiooni numbril 1313 ja paluda uurida, mis metsas toimub. Kui on olemas nutitelefon, siis võiks guugeldades üles otsida kohaliku jahiseltsi esimehe telefoninumbri ja uurida tema käest, kas jahimehed peavad jahti. 
 
Kuidas aru saada, et asi on kahtlane, et tegemist pole tavalise jahitegevusega?
Öisel ajal taskulampidega jahi pidamine, inimeste vältimine või nende eest kiiresti põgenemine, autodest laskmine. Ka sellisest tegevusest tuleks teavitada numbril 1313.
 
Mõnel on raske mõista, miks küttimine üldse vajalik on. Las loomad elavad ja olla. Mida teie selle peale ütlete?
Tsiteerin siinkohal oma head tuttavat ja meie vallaelanikust loodusemeest Val Rajasaart, kes on selle kunagi lühidalt kokku võtnud: "Eesti rikkaliku ja mitmekesise, eriti liigirikka looduse keskel elamine pole inimestel enam võimalik ilma jahinduseta. Teaduslikult määratud laskelimiitide järel tuleb jahimeestel tegeleda sellega, et inimeste elu siin riigis looduse vahele ära mahuks. Suurkiskjate arvukus on inimese taluvuspiiril, mis omakorda ei hoia sõraliste arvukust enam normaalsetes piirides. Inimene on tekitanud probleemid looduses oma regulatsioonidega ja nüüd peab ka inimene vastutama selle eest, et loomad oleksid terved, populatsioonid jätkusuutlikud ja inimene siia vahele veel ka ära mahuks." Kohustuslikud laskelimiidid määrab jahindusnõukogu, mis koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja (keskkonnaameti esindaja), kõik jahindusnõukogu protokollid on saadaval keskkonnaameti kodulehel). Tihti küsivad jahimehed väiksemaid kvoote, kui nõukogu määrab. 
 
Harku vallas näiteks puuduvad täielikult suurkiskjad (hundid, karud), kes suudaksid põtrade, metssigade või -kitsede populatsiooni kontrolli all hoida. Põtrade aastane juurdekasv on 20–35%, metskitsedel 30–35%, metssigadel koguni 40–70%. Edasi võib ette kujutada, mis liikluses saaks, kui jahipidamist ei toimuks. Metsa- ja põllukahjud oleks vältimatud (noorendikud sööksid kitsed/põdrad lihtsalt jäägitult ära), samuti kobraste tekitatud üleujutustest põhjustatud metsakahjud (pikemalt vee alla jäänud mets hukkub). Väga suur roll on jahimeestel ulukite haigustega võitlemisel – kõik ilmselt teavad, mis tagajärjed olid seakatkul – ja ka võõrliikide tõrjumisel. 
 
Mida jahimehed kohalikelt elanikelt ootavad?
Mõistvat suhtumist, me pole metsas paha peal väljas. Hoidke liikluses silmad lahti, eriti hämaras ja pimedal ajal, põtradel on jooksuaeg käimas, metskitsi ja metssigu on palju liikvel.
 
Vääna jahiselts kutsub seoses ajujahi hooaja algusega kõiki üles liikluses eriti tähelepanelik olema.
Foto: Janika Loos
 
HARKU VALLA TEATAJA