Uudised ja teated

« Tagasi

Sügisel selgub, millised valla koolid on tulevikus 6- ja millised 9-klassilised

Harku vald koolide pidajana on moodustamas vallavolikogu ja -valitsuse liikmetest juhtrühma, et koostada haridusvaldkonna arengukava aastani 2024. Samuti toob selgust tellitud uuring.

Üks meetodeid, mis aitab vastutustundlikke ja läbimõeldud samme astuda, on Harku vallavalitsusel Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudilt tellitud uuring, mille järgi valmib 15. augustiks kokkuvõte, andmaks hiljemalt septembriks aluse oluliste otsuste tegemiseks. Vastuse saavad küsimused, millised haridust puudutavad valikud on edaspidi vallas aktuaalsed. Uuringu eesmärk saada teada haridusvaldkonnas kavandatud otsustele teaduslikke ning õppija heaolust lähtuvaid vaateid.

Mäletatavasti võeti mai lõpus toimunud volikogu istungil vastu otsus, mille kohaselt on alustatud haridusvaldkonna arengukava koostamisega.

Arengukava koostamise juhtrühma hakkab eest vedama vallavolikogu esimees Kalle Palling, grupi liikmeteks on kutsutud ja seatud kõigi volikokku valitud erakondade ja liitude esindajad ning vallavalitsuse liikmed.

Peale selle, millised koolid saavad olema 6-klassilised ja millised 9-klassilised, on arengukava juhtrühmas palju küsimusi, mis nõuavad kas konsensuse või kompromissi tulemusena vastuste moodustamist. Näiteks kuidas liita haridusvõrguga Meriküla Spordi- ja Õppekeskust? Mida tuleks vallal teha, et haridusasutustes oleks kvalifitseeritud õpetajad pühendunult õpetamas ja kasvatamas meie lapsi? Milline põhikool ehitada Tiskre külla?

Millise kooliastme jaoks oleks Meriküla sobivaim? Kas haridusvõrk vajaks mitmekesistamist erahariduse vallas koolides ja lasteaedades?

Arengukavas soovitakse leida parimaid lahendusi veel paljudes olulistes küsimustes, mis meie vallale kui terviklikku haridussüsteemi loovale omavalitsusele esmatähtis on.

Küsimusi on mitmeid, tahud erinevad

Alusharidusvõrgu arengu küsimused ootavad vastuseid. Kas tuleks ehitada lasteaed Vääna-Jõesuu kooli juurde? Kui jah, siis kui suur ja millal? Kas rentida Alasniidu lasteaia maja edasi omaniku pakutud tingimustel või osta see eraomanikult välja? Või ehitada Tiskre piirkonda uus lasteaed? Kas laiendada neljarühmalist Tabasalu Teelehkme lasteaeda? Kui jah, siis millal ja mitme rühmani? Need on teemad, mis samuti haridusvõrgu arengu perspektiivis analüüsi ja sünteesi nõuavad.

Kaasava hariduse arengus on tähelepanuväärsed järgmised küsimused. Kuidas jõuda olukorrani, kus haridusasutuses on vajadusele vastavalt komplekteeritud tugispetsialistid? Millistes valla lasteaedades luua tasandusrühmad või arendusgrupid erivajadustega lastele? Kas kehtestada koduse koolieelikust lapse toetus? Kui nii, siis mis suuruses ja millistel tingimustel? Millistes valla koolides tuleks luua vastavad tingimused, võtame näiteks HEV-õpilaste jaoks kohandatud õpipesad-moodulid, kaasava hariduse keerukamateks juhtudeks tõhustatud moel ja eritoeks?

Ka huvihariduse ja noorsootöö valdkonnas on vastuste ootel küsimusi. Milline oleks sobivaim asukoht noortekeskusele? Kas selleks on kooli läheduses olev eraldi maja või mõni muu koht? Milliseid valla ressursse võime leida, et mitmekesistada huviharidust ja -tegevust? Ka naaberomavalitsustega koostöös on teemasid, mis nõuavad selgust, näiteks kuidas tagada Kumna-Tutermaa lastele lasteaia- ja koolikohad Keilas? Millist koostööd võiksime kavandada Keila ja Tallinnaga, Lääne-Harju ja Saue valdadega?

Otsustusprotsessis tuleb viia tasakaalu vajadused ja valla eelarve võimalused. Vallavalitsuse eesmärk on haridusvaldkonnas ellu viia otsuseid, mis on põhjalikult kaalutud, läbimõeldud ja nutikad.

AIVAR SOE

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja