Kaitseministeerium avalikustas veebilehe, mis tutvustab riigikaitse arengut iseseisvuse taastamisest alates – ajal, mille jooksul on kasvanud nii Eesti sõjalised võimed, sh kaitseväe üksuste tulejõud, kui ka tõusnud kaitsetahe.

 

Veebileht näitab meie kaitsevõime arengut 1990ndatest kuni tänaseni alates väljaõppest kuni hangete ja taristuni välja. Eri mõõdikud näitavad nii üldist arengut kui ka kitsamates valdkondades toimunud muutusi piltlikustamaks sõjalise riigikaitse ajalugu ja praegust olukorda. Samuti saab veebilehelt infot, kuidas edeneb tegev- ja reservväelaste väljaõpe, millise relvastuse hankimisse või taristu loomisesse panustatakse, kui suur on Eesti kaitseväe panus rahvusvahelistel operatsioonidel ning milline on ühiskonna kaitsetahe tervikuna.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on järjekindlalt liigutud täielikult mehitatud ja reaalselt võitlusvõimelise kaitseväe suunas, millel on mehhaniseeritud maaväeüksused ning maksimaalselt kaitstud sõdurid: "Tänaseks on 1. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljon Scoutspataljon varustatud raskete jalaväe lahingumasinatega CV90, mille tulejõud, mobiilsus ja kaitstus on maailmatasemel."

 

Luige sõnul on jalaväe lahingumasinate hankimine olnud üks osa kaitseväe soomusmanöövervõime väljaarendamisest. Ligi 30 aastat tagasi alustas kaitsevägi olematu kaitstusega tavaveokitega, mida aastast 2005 hakkasid järk-järgult välja vahetama soomustransportöörid ning soomustatud veoautod. "Tõhusat sõjalist väljaõpet on võimalik tagada ainult vajaliku relvastuse ja varustuse, piisava suuruse ja arvuga harjutusalade, väljaõppealade ning taristu olemasolul," lisas Luik. Tänaseks on Eestis asutatud seitse harjutusvälja.

 

"Eesti kaitseväe tankitõrjevõimekus on oluliselt kasvanud tankitõrje raketikomplekside Javelin hankimisega, hankeleping on allkirjastatud ka pikamaa tankitõrjesüsteemi Eurospike ostuks," sõnas kaitseminister ja tõi näiteks, et 155 mm haubitsate kasutuselevõtuga suurenes suurtükiväe tuleulatus 15-lt 24–30 kilomeetrile. Soomusmanöövervõimekuse ja tuleulatuse arendamise järgmiseks etapiks hangitakse Lõuna-Korea päritolu liikursuurtükid K9 Kõu, millest esimesed on juba kaitseväe kasutusse jõudnud ja mille laskekaugus ulatub 40 kilomeetrini.

Riigikaitse arengukava 2017–2026 näeb ette, et aastaks 2026 on 1. jalaväebrigaad arendatud löögijõuliseks mehhaniseeritud jalaväebrigaadiks ning 2. jalaväebrigaad võitlusvõimeliseks motoriseeritud kergjalaväebrigaadiks. Samuti kasvab maakaitse struktuur rohkem kui kümne kergejalaväekompanii ja tuhande võitleja võrra ning jätkatakse kaitseliidu taristu uuendamist.

Luige sõnul on iseseisva kaitsevõime täiendamine kollektiivkaitsega oluliselt tugevdanud Eesti sõjalisi võimeid ja heidutust, sest praegune julgeolekuruum on ühine. "Kollektiivkaitse on ühisesse väärtusruumi kuulumise kinnituse kõrval muu hulgas viis tagada Eestile juurdepääs sõjalistele võimetele, mida me iseseisvalt soetada ega ülal pidada ei suudaks – tasub meeles pidada, et iga relvasüsteemi või varustuselemendi soetushind on vaid kolmandik kogu eluea jooksul tehtavatest kuludest," märkis minister.

 

"Just seetõttu on kümneaastaste riigikaitse arengukavade ja nelja-aastaste kaitseministeeriumi arengukavadega riigikaitse arengut planeeritud äärmise detailsusega, kasutades maksimaalselt ära olemasolevad ressursid."

 

Eesti on teinud järjepidevalt tööd, et tagada liitlaste võimalikult suur tugi meie riigikaitsele, mille kinnituseks on liitlaste pataljon Tapal, Eesti õhuruumi valvavad NATO lennukid ning mitmed muud koostöövormid.

 

Eesti iseseisvat kaitsevõimet toetab suuresti kodumaine kaitsetööstus ning panustamine teadus- ja arendustegevustesse. 2019. aastal panustas kaitseministeerium kaitsehangetesse, taristusse, IT-teenustesse, kinnisvarahaldusesse ehk 53% kaitseinvesteeringute eelarvest suunati Eesti majandusse.

 

KAITSEMINISTEERIUM

---- Loe lisa: www.riigikaitseareng.ee

 

Foto: Eesti Kaitsevägi