Vytautas Martinonis vaatab möödunud aastale tagasi ja pöörab pilgu lootusrikkalt tulevikku ning avaldab, millisena näeb ta meie valda kümne aasta pärast.

Olete volikogu esimehe ametis alates maist. Millised olid eelmise aasta suurimad väljakutsed volikogu töös ja kuidas on olnud teie ametiaeg esimehena?

Tõepoolest, vahetasin paadis asukohta koroona esimese laine lõpufaasis. Keegi ei teadnud, mis hakkab tulema, ning see mõjutas volikogu ja vallavalitsuse tööd. Küsimuse all oli ka eelarvemuudatuste tegemise vajadus, aga suvi selleks õnneks põhjust ei andnud. Hariduse valdkonnas oli üks kõige rohkem tähelepanu vajav küsimus Muraste-Suurupi piirkonnas kolmanda (7.−9. klassid) kooliastme avamine.

Ajanappust arvestades sai Tabasalu ühisgümnaasium Meriküla õppehoone kasutuselevõtuga hästi hakkama ning aja jooksul kohandati ka transport sobivaks. Teiseks viis haridusministeerium kevadel läbi korralise järelevalve menetluse Muraste koolis. See andis hea sisendi Muraste koolile, et koostöös valla haridusosakonnaga saaks tehtud kõik vajalik tähtajatu koolitusloa saamiseks. Olles värske Muraste kooli hoolekogu liige, saan kinnitada, et selle nimel pingutatakse ja motivatsioon on kõrge.

Tulles tagasi Merikülas avatud kolmanda kooliastmega seotud küsimuste juurde, ei saa me üle ega ümber ligipääsetavuse küsimusest. Meeles peab pidama, et siin me ei räägi ainult koolist, vaid Meriküla kompleksist tervikuna. Kool on katalüsaator, mis on otsuste ja praktiliste tegevuste vajadust kiirendanud. Ülemise ja alumise klindi vaheline ühendustee on oluline ka kohalikele – et oleks (ka liikumisraskustega inimestel) mugav minna poodi, mere äärde, loodusradadele jne. See läheb kokku arengukavaga, mis näeb ette valla avamist merele, ja Euroopa Liidu soovitustega arvestada uute lahenduste puhul liikumispuudega inimestega.

Ligipääsetavus on vallaülese tähtsusega. Peame keskkonnaameti ja maanteeametiga seda küsimust koos lahendama. Kahetsusväärselt puhusid tuuled kord ühes, siis jälle teises suunas ja see mõjutas ajagraafikut. Hea meel on, et mõlema asutusega on saavutatud teatud üksmeel selles, et olukord vajab mõistlikku ja kooli perspektiivis ka kiiret lahendust. Eesmärk on aasta alguses selgeks saada, missugused saavad lahendused olema ja et uueks õppeaastaks oleks plaanid ka ellu viidud või käsil. Selle osas olen optimistlik.

Valla kulud on suurel määral suunatud haridusvaldkonda. Eelarvest nähtub, et 64 protsenti valla kuludest läheb haridusse. Ka sotsiaalvaldkonnas on arenguid, nt eelmisel aastal avasime Harku sotsiaalkeskuse. Sel aastal on plaanis korrastada ka selle hoone fassaad. Samuti on hea meel selle üle, et aasta lõpul sai tehtud otsus toetada reservfondist Liikva Päikesekodu ja aidata kaasa selle valmimisele. Viisime sisse muudatusi dokumenti "Harku valla arengukava aastani 2037", kus üks märkimisväärne muudatus on lähiaastatel Türisalu spordipargi detailplaneeringu algatamine. Spordipark looks maastikul sportimise võimalused enam kui 2000 koolilapsele, annaks võimaluse maastikuspordipäevi pidada ja looks täiendavad sportimis- ja liikumisvõimalused kõigile meie valla elanikele.

Lisaks viidi tegevuskava vastavusse volikogu otsusega, mis näeb ette Tiskre kooli avamist 1. septembril 2023. Lähtuvalt sellest tähtajast on vastavatel tegevustel tempo taga – projektid, hanked, nende menetlused, ehitustegevus jne ei lase jõudeseisu tekkida.

Mis on sel aastal fookuses, millised on suuremad sammud?

Haridusvaldkonnas kindlasti Tabasalu hariduslinnaku ehitamine koostöös riigiga. Õpilaste õppima asumine riigigümnaasiumisse ja töö ümberkorraldus põhikooliks. Jah, 1. septembriks peab kõik valmis olema. On küsimus, kuidas korraldada õppetöö viiruse valguses? Kaugtöö vorm on võimalik, seda on elu näidanud, aga see ei asenda suhtlust, inimlikku kontakti.

Seoses majandusliku olukorraga tuleb jälgida, kuidas meie inimesed hakkama saavad. Töötuse osakaal ei ole meil hetkel karjuv, aga see ei tähenda, et asi aasta sees hullemaks ei või minna. Missugune on plaan? Plaan väljendub konservatiivses eelarves, kus neid numbreid ja perspektiive on arvestatud. Peame olema valmis uuesti eelarve ringi tegemiseks ja lisaeelarve menetlemise ette võtmiseks, muutma rõhuasetusi ja tegevusi, juhul kui see osutub vajalikuks.

Praegu on keeruline ennustada, aga loodetavasti tänase teadmise juures majanduslik seis suveks siiski stabiliseerub ja töökohti hakkab taas juurde tulema. Peab märkima, et võrreldes põhjanaabritega on Eestis ja Harju maakonnas selge mahajäämus toodetava lisandväärtuse ning teadus- ja arendustegevuse osas, mis kajastub ka üldises olukorras. Suund peaks olema ressursside ja materjalide korduskasutusel ning tootearendusel, mis omakorda loob uusi ärimudeleid, ja võimalusel peaksime valla territooriumil ka sellise ettevõtluse arendamisel toeks olema.

Hea meel on selle üle, et lõpule on viidud Tabasalu-Rannamõisa-Ilmandu ja Muraste veemajandusprojektid. Veemajanduse valdkonnas aga pole veel kaugeltki kõik tehtud. Aasta viimasel volikogu istungil sai kinnitatud ka "Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021−2032".

Siit jõuame vee hinnani … Vee hind peab olema elanikele õiglane, aga selge on, et kõik piirkonnad ei ole ühel ajal ja ühtemoodi arendatud ning ühetaoliselt veevärki investeeritud. Parafraseerides: vee hind ei pea mitte ainult olema võrdne (konkurentsiameti poolt kinnitatud), vaid peab ka tarbijale olema arusaadav ja õiglane välja paistma.

Enim poleemikat tekitavad küsimused ehitus- ja planeerimisvaldkonnas, kui arendaja poolt pannakse lauale 10−25 aastat vanad detailplaneeringud, mis sel põhjusel ei sobitu tänaste planeeringute põhimõtetega ja tekitavad kahetisi tundeid.  Vald ei tolereeri planeeringutest teadlikult mööda ehitamist ja üldplaneeringuga mitte kooskõlas olevaid projekte ei seadustata. Oluline on see, et oleme suutnud välja juurida vastuolud üldplaneeringuga.

Aasta tuleb pingeline. Alustatakse valimiste ettevalmistamise ja kampaaniatega. Loodan, et see ei mõjuta senist volikogu tööd negatiivses suunas ning kohalikud teemad on ja jäävad ka selles vaates tähtsamaks kui isiklikud ambitsioonid.

Missuguses vallas elame kümne aasta pärast? Teie visioon palun.

Elame looduslähedases keskkonnas. Looduse hoidmine ja looduskeskkonna säilitamine on oluline. Metsamajandamise küsimus peegeldub ka meie vallas, näiteks Suurupi kohalikud elanikud peavad diskussiooni RMK-ga, et vältida ebamõistlikku lageraiet ja teostada metsamajandamist alternatiivsete võimalustega.

Ma ei näe, et ehitame valla täis ja üritame uute elanike arvelt eelarve tulu tõsta. Kasv on mõõdukas ja eelkõige tuleneb see Apametsa ning Tiskre piirkonnast. Meil on matkarajad, välja arendatud liikumisvõimalused, kergliiklusteed jms. Neid on vaja edasi arendada ja luua terviklik süsteem. Inimestel on rohkem aega üksteisega suhelda, rohkem nutivaba aega. Keskkonnareostus väheneb, miks mitte mõelda trammi või linnarongi teemal edasi. Meil on soodus ettevõtlusmaastik, mis annab vallaelanikele tööd. Pakume tuge kohaliku elu edendamisel. Ja meil on aega suhelda ning üksteist ära kuulata.

Mari Kukk

Foto: Erakogu